Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Korduvkasutatav paber tõotab kokkuhoidu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: juhtimine.ee
Copy
Paberi korduvkasutamine oleks igati mõistlik
Paberi korduvkasutamine oleks igati mõistlik Foto: SCANPIX

Meie ajaarvamise 150. aasta paiku leiutasid hiinlased midagi, milleta tänapäevane inimene oma elu ette ei kujuta – paberi. Praegu, ligi kaks tuhat aastat hiljem liigub suur osa infost ikka paberil ja suurt osa sellest kasutatakse vaid lühikest aega.

Paberi, tindi ja tahma raiskamine kurnab keskkonda ja rahakotti, vahendab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator

Lahenduseks oleks paber, millele on võimalik mitu korda printida. Näiteks on katsetatud veega printimist eritöötlusega paberile. USA Riverside´i California ülikooli keemikud on loonud uudse ülekirjutatava paberi, millele prinditakse ultraviolettkiirgusega.

Yadong Yin kasutas redoksvärve, mille toon muutub elektronide liitmisel ja ära andmisel (redutseerumisel ja oksüdeerumisel). Uurija lisas värvile paksendavat ainet hüdroksüetüültselluloosi ja katalüsaatorina töötavaid titaani nanoosakesi. 

Ta kandis värvisegu õhukesele plastile või klaasile. Printimiseks kasutati ultraviolettvalgust, mis muutis taustavärvi läbipaistvaks.

Tekst jäi Yini katsete põhjal loetavaks vähemalt kolmeks päevaks. Ajalehtede puhul on see täiesti piisav aeg.

Teksti kiiremaks kustutamiseks peab seda kuumutama. Siis reageerib redoksvärv keskkonna hapnikuga ja taastab enda algse värvuse. 

115 Celsiuse kraadi juures kulub prinditu kaotamiseks vähem kui kümme minutit. Kasutatud värvid on ohutud ja üsna odavad, nende tootmine ei kuluta liigset energiat.

Nüüd plaanib Yin luua tõelise korduvkasutatava paberi, mis oleks kaetud samasuguse värvikihiga. Ideaalne paber peaks kannatama sajakordset printimist ja kustutamist ning võimaldama ka värvitrükki.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.

Tagasi üles