:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2010/08/19/419641t1hb071.jpg)
Tarbija24 toimetuse poole pöördus hiljuti üks õnnetu lugeja, kes ei saanud enam tagasi eksikombel lapse hoiusele kantud rahasummat.
Eksikombel hoiusele kantud raha enam kätte ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimese soov oli panna kooli alguse puhul lapse arvele 666 krooni, kuid ilmse kommunikatsioonihäire tõttu läks raha hoopis samas pangas avatud lapse hoiusele. Paberite järgi, millele tavatsetakse pangakontoris pikemalt mõtlemata allkiri anda, oli kõik korrektne ja panga eksimusest rääkida ei saa.
Kuidas aga raha sellest hoolimata tagasi saada? Eesti erinevatelt pankadelt küsitud vastustest selgub, et see polegi nii lihtne.
Swedbank selgitas, et kuna toodud näite puhul läks raha hoiusele, mitte tavalisele arvelduskontole, siis sellisel juhul reeglina annulleerimist teha ei saa.
Ka Krediidipank märkis, et taoliste tehingute hilisem muutmine on väga ajamahukas ettevõtmine ja eriti tähelepanelik tasub raha kandmisel olla just lapsevanematel.
«Selgelt tuleb eristada tavalist arvelduskontot ja lapse nimel tehtud hoiusekontot. Kliendi korraldusel lapse hoiukontole kantud raha käsutamiseks on alates 1. juulist 2010. aastal kehtima hakanud perekonnaseaduse kohaselt vajalik kohtu luba,» selgitas Krediidipanga kommunikatsioonijuht Allan Soon.
Ta lisas veel, et panga ja kliendi vahelisi suhteid reguleerivad erinevad seadused ja lepingud ning üheks neist on arveldusleping, mis kohustab klienti enne allkirja andmist maksejuhise üle kontrollima.
«Sama lepingu kohaselt on pangal õigus eeldada, et kliendi poolt allkirjastatud maksejuhise sisu vastab kliendi tahtele,» ütles Soon.
Seega on soovitatav alati oma maksekorraldused enne allkirjastamist üle kontrollida. Nii on lihtsa vaevaga võimalik vältida hilisemaid vaidlusi.