/nginx/o/2014/12/05/3584081t1ha021.jpg)
Keskkonnaministeeriumi teatel on uute heitvee puhtuse normide mõte, et merre jõudev heitvesi peab olema ohtlikest ainetest sama puhas kui looduslik merevesi, vastasel juhul peab vee-ettevõte saastetasu maksma.
Ministeerium: heitvesi peab olema ohtlikest ainetest sama puhas kui merevesi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministeeriumi veeosakonna juhataja Rene Reisneri sõnul hakkasid uued normid heitveele kehtima mullu jaanuaris. «Need tulenevad Euroopa Liidu keskkonnakvaliteedi piirnorme käsitlevast direktiivist. Kõigile Euroopa Liidu liikmesriikide kehtib see direktiiv ühtemoodi,» ütles Reisner.
«Uus määrus annab ettevõtetele kaks võimalust: kas merre jõudev heitvesi peab olema ohtlikest ainetest sama puhas, kui looduslik merevesi või kui ettevõte leiab, et reovee puhastamine raskemetallidest toob kaasa ebamõistlikke kulutusi, peab ettevõtja ära näitama selle eelpuhastatud heitvee segunemispiirkonna. Kui seda ei tehta, tulebki oma tegevuse eest maksta saastetasu, nagu iga loodust saastava tegevuse puhul,» selgitas Reisner.
Keskkonnaministeeriumi teatel ei ole Haapsalu reoveepuhastis ohtlikke aineid, samuti ei ole nõutud ohtlike ainete vähendamist ja nende heitveest puhastamist reoveepuhastile väljastatud keskkonnaloas.
See omakorda tähendab, et ei praegu ega ka varem ei ole määruse nõudeid Haapsalu reoveele veel kohaldatud ega ole alust arvata, et neid nõudeid peaks kohaldama, teatas Reisner. Seega ei tohiks Haapsalu Veevärk vee hinna tõusu uute normide rakendumisega põhjendada.
«Arvestades Läänemere merekeskkonna tundlikkust peab väga hoolikalt jälgima, mida merre lastakse, sest kõik ohtlikud ained akumuleeruvad kalades, taimestikus jms veeorganismides, jõudes lõpuks ringiga tagasi ka inimese toidulauale,» märkis Reisner.