Üliranged nõuded tõstavad vee hinda

Vana-Pärnu heitveepuhastusjaam. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Reoveele joogiveest kohati rangemad normid kehtestanud määrus sundis veefirmasid hindu tõstma ja ühtlasi õiguskantslerilt määruse seaduspärasuse kohta aru pärima, kirjutab Lääne Elu.

Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) pöördus õiguskantsleri poole sooviga teada saada, kas Eesti valitsuse määrus, millega muutusid palju rangemaks heitvee kohta kehtestatud nõuded, on põhiseaduspärane. 29. novembril 2012 vastu võetud ja 1. jaanuaril 2013 jõustunud määrus tõi EVELi juhatuse esimehe ja ASi Matsalu Veevärk juhatuse liikme Hans Liibeki sõnul kaasa olukorra, kus ettevõtetelt eeldati väga lühikese aja jooksul oma tehnoloogia hüppelist parandamist.

Uutest normidest tingitud kõrgemaid saastetasusid hakkas riik Liibeki sõnul vee-ettevõtjailt sisse nõudma alles tänavu kevadel. Sestap võib pea kaht kolmandikku Eesti tarbijaist tabada nüüd kõrgenenud saastetasust tingitud hinnatõus. Näiteks Tallinna Vee puhul on kõrgenenud saastetasud toonud Liibeki sõnul ligi 800 000 eurot lisakulu.

Et Matsalu Veevärk heitvett otse merre ei lase, nõuded ettevõtet väga ei puuduta, seetõttu pole ka vee hinda tõstetud. Aga näiteks Haapsalu Veevärk tõstis eelmises kvartalis vee kuupmeetri hinda 10 sendi võrra.

«Mitte keegi nendest, kes määrust peavad täitma, ei avaldanud ajapikenduse soovi. Keegi ei seadnud kahtluse alla, et rangemate nõuete rakendamine võiks tuua kaasa raskusi,» kommenteeris keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Rene Reisner EVELi muret, et määrus rakendati ellu liiga kiiresti.

Uued, rangemad nõuded puudutasid eeskätt seda, kui palju tohib olla merre juhitavas heitvees raskemetalle. Seis on nüüd Liibeki kinnitusel selline, et mõne metalli puhul on merre suunatava heitvee normid rangemad kui isegi veel, mida inimesed iga päev joovad. Näiteks joogivees võib olla 2 mg/l vaske, mis on 400 korda enam, kui on lubatud merre mineval heitveel.

Põhjus, miks tsingi ja vase sisaldus joogivees võib olla suurem kui heitvees, põhineb Reisneri sõnul teadusuuringuil. «Inimesed kasutavad joogiveeks kraanivett mõned liitrid päevas ja selline kogus ei ole inimtervisele ohtlik. Inimeste kõrval tuleb aga arvestada ka veekogudes elavaid elusorganisme, kes on vees kogu oma elu. Seetõttu mõjutavad mitmesugused vees sisalduvad ained, sh tsink ja vask neid palju rohkem,» lausus Reisner.

Teistes Läänemere riikides normid Liibeki sõnul nii karmid ei ole. Kuid Reisneri sõnul seati nõuded kõigest vastavusse Euroopa Liidu direktiiviga ja kuna direktiiv on üldine, pole Eestis nõuded rangemad kui teistes Läänemere riikides.

Loe pikemalt Lääne Elust.