Kuigi soomlaste elatustase on üle aegade kõrgeim, on toiduabi saajate järjekorrad põhjanaabri juures pikemad kui üheksakümnendate majanduslanguse ajal.
Toiduabi järjekorrad Soomes kasvavad
Iga nädal seisab umbes 20 000 inimest Soomes järjekorras, et saada tasuta toiduabi, mida jagavad mittetulundusühingud, kirikud või eraisikud, vahendab YLE Uutiset.
Hiljuti Soomes tehtud uuringu «Kes seisab leivajärjekorras?» käigus pandi kokku kaart, mis kaardistas esmakordselt toiduabi saajate tausta. Uuring näitas, et üle kogu Soome oli toiduabi saamine otseses seoses saajate sotsiaalse tausta ja vaesusega.
Üle kolmandiku Soome toiduabi järjekorras seisjatest on kas keskealised või vanemad, elavad ühetoalises üürikorteris ning on madala haridustasemega. Sama suur hulk inimesi on töötud või koondatud. Suur osa neist – ligi 80-90 protsenti – omavad Soome kodakondsust.
Valdav osa Soome toiduabi saajatest saavad lisaks toiduabile ka toimetulekutoetust. Üksnes kümnendik käis madalapalgalisel tööl, need olid valdavalt üksi elavad inimesed või üksikvanemad.
Toiduabi järjekorras seisvad lapsevanemad leidsid selle enda jaoks alandava olevat ning kehvades tingimustes elavad eakad inimesed üldiselt peale toiduabi teisi sotsiaalabi võimalusi ei kasuta.
Eestis jagab Toidupank sarnast toiduabi iga nädal umbes 1800 perele. Kuus jagatakse laiali 7200 toiduabi pakki. Pered, kes abi saavad, valitakse välja kohalike sotsiaalabi osakondade poolt ja ühes peres on tavaliselt 4-10 pereliiget.
Kaudselt jagavad Eestis toiduabi ka teised MTÜd, näiteks supiköögid, sotsiaalmajad, kus abivajajaid otseselt toitlustatakse. Nende inimeste arv on tõenäoliselt umbes 1000 inimest nädalas.