Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Katalaanid lisavad jõulusõimele väikese vimka

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liisa Tagel
Copy
Kataloonia poodides müüakse kõikvõimalike isikute nägudega caganer'eird.
Kataloonia poodides müüakse kõikvõimalike isikute nägudega caganer'eird. Foto: AFP/SCANPIX

Kataloonia jõulusõimede juurde kuulub üks väga omapärane tegelane – kükitav, püksid poolde säärde maha lasknud caganer ehk kakaja-kujuke.

Kataloonias, nagu üldse suuremas osas Hispaaniast, Itaaliast ja Lõuna-Prantsusmaast, ei ehitata mitte ainult jõulusõimi koos sinna juurde kuulvate tegelastega, vaid pannakse kokku terve fantaasiaküllane Petlemma linn koos mitmete Jeesuse sünniga seotud stseenidega. Kasutatakse mitmesuguseid looduslikke materjale – rannikualadel sageli ka näiteks kalasoomuseid ja teokarpe. Selle kireva pildi sisse peidetakse kuskile (alati sõimest kaugemale) caganer ning laste ülesanne on see üles leida.

Caganer’ite täpne päritolu on teadmata, ent katalaanide jõulustseenides esinesid need juba vähemalt 18. sajandi alguses.

Kujuke võib olla seotud maaviljakusega – ta ju väetab seda –, mistap on levinud arvamus, et talumeest, kes oma jõulusõime juurde caganer’it ei pane, ootab järgmisel aastal kehv juurviljasaak. Caganer’eid seostatakse ka Hispaania vanasõnaga «Sõnnik pole püha, aga võib teha imesid seal, kuhu kukub».

Levinud on ka arvamus, et caganer sümboliseerib kõigi inimeste võrdsust. Tegeleb ta ju millegagi, mida peavad tegema kõik, kerjustest kuningateni. Tänapäeval müüakse poodides ohtralt kuulsuste ja poliitikute nägudega caganer’eid, mis kannab üldjoontes sama põhimõtet: pjedestaalile asetatud tuuakse üdini argises poosis tagasi maa peale. Igal juhul on katalaanid oma kakaja-kujukeste üle uhked ja üldlevinud arvamus on, et need toovad õnne.

Tagasi üles