Swedbanki kommentaar: ettevõtete peamised majandusnäitajad on halvenenud

Tõnu Mertsina. Foto: Toomas Huik / Postimees

Lisaks ettevõtete kogukasumi kasvu järsule aeglustumisele teises ja langusele kolmandas kvartalis on ka teised sektori põhinäitajad halvenenud, kommenteerib Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Tõnu Mertsina kommentaar:

Sektori müügitulu langes (kuigi suure osa sellest põhjustas eelmisel aastal käibemaksupettustega kõrgele tõusnud kütuse hulgimüügi võrdlusbaas), lisandväärtuse kasv aeglustus ning koos kogukasumiga läks kolmandal kvartalil langusesse ka rentaablus. Et need näitajad on arvestatud jooksevhindades, mõjutab neid negatiivselt ka tugev hinnalangus.

Ettevõtetesektori kogukasumi langusesse panustasid kõige enam ehituse (-30 protsenti), hulgikaubanduse (-21 protsenti) ja töötleva tööstuse (-13 protsenti) ettevõtete kogukasumi vähenemine. Kasum vähenes märkimisväärselt ka energeetika- (-33 protsenti) ja kinnisvarasektoris (-9 protsenti).

Nagu enne mainitud, on hulgikaubanduse kasumi languse taga mullused käibemaksupettused kütuste hulgimüügis. Töötlevas tööstuses vähenes kasum kõige enam elektroonikaseadmete, puidutoodete ja kütteõlide tootmises. Kuigi elektroonikaseadmete ja puidutoodete tootmise müügitulu kasvas kolmandal kvartalil tublisti (vastavalt 14 protsenti ja 8 protsenti), oli kulude kasv seal oluliselt suurem.

Töötlevas tööstuses on kasum kõige enam kasvanud aga toiduainete, metalltoodete ja muude transpordivahendite (peamiselt paadid ja laevad) tootmises, mille müügitulu kasv on kulude kasvust olnud tugevam.

Ettevõtete müügitulu ja kogukulu on üldjuhul liikunud korrelatsioonis, sealhulgas on koos müügitulu langusega kolmandal kvartalil (-1,5 protsenti) tulnud ligikaudu samas suurusjärgus (-1,1 protsenti) allapoole ka ettevõtete kogukulud. Kogukuludes on viimasel ajal tasapisi suurenenud tööjõukulude osakaal.

Kui 2012-2013 aeglustus ettevõtetesektori hõive koos müügitulu kasvuga, siis sel aastal ei ole hõive müügitulu langusele reageerinud. Kolmanda kvartali hõive kasvas kolm protsenti, kuid seda numbrit mõjutas kindlasti ka aasta keskelt rakendunud tööjõuregister.

Et töötatud tundide arv kasvas lisandväärtusest oluliselt kiiremini, vähenes tunnitootlikkus. Kõige enam oli tootlikkuse languse taga energiasektor, hulgikaubandus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne. Samas kasvas tootlikkus mäetööstuses, transpordisektoris, jaekaubanduse ja hariduses.

Ettevõtetesektori investeeringud vähenesid jooksevhinnas 16 protsenti, olles languses juba neljandat kvartalit järjest. Valdav osa langusest tuli energeetikasektorist, kus investeeringud vähenesid aastatagusega võrreldes 54 protsenti. Samuti vähenesid investeeringud märkimisväärselt veel põllumajanduses, veevarustuses ja mootorsõidukite müügis.

Seevastu töötleva tööstuse ning ITK sektori ettevõtted investeerisid aastatagusega võrreldes rohkem (vastavalt 21 protsenti ja 41 protsenti).

Põhivara liigiti suurenesid investeeringud vaid arvutisüsteemidesse ja maasse, samal ajal kui investeeringud ehitistesse, transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse olid languses.

Investeeringute struktuuris on viimase poole aasta jooksul suurenenud investeeringud ehitistesse, samal ajal kui masinate ja seadmete osakaal  on vähenenud. Seega on ettevõtted investeerinud rohkem mahu kasvu, kui potentsiaalselt efektiivsusesse.

Koos ettevõtete vähese investeerimissooviga on languses ka uute laenude käive (laenujääk kasvab). Samas on ettevõtete finantsseis tugev, mis lubab neil osa investeeringuid finantseerida ka omavahenditest.

Tööstussektori kindlustunne paranenud ei ole, ehituse kindlustunne on väga madal ning kolmandal kvartalil halvenes see veelgi. See hoiab omakorda investeeringuid tagasi.

Ettevõtetesektori tulude nominaalkasvu vähendab lisaks vähesele nõudlusele ka tugev hinnalangus. Euro tugevnemine muudab euroala välistest riikidest sisseostetud tootmissisendid veidi kallimaks ning see suurendab ettevõtete tootmiskulusid. Samas piirab väljamüügihindade kasvu ebapiisav nõudlus. Kuigi kogu ettevõtetesektorile ei ole see mõju väga suur, tuleks oma kulude planeerimisel sellega arvestada.

Samuti peaksid tööjõukulud olema paremas kooskõlas müügitulu muutusega, mis panustab konkurentsivõime paranemisse. Kuigi paari kvartali pealt on investeeringute struktuuri muutuse järgi veel põhjapanevaid järeldusi vara teha, peaks tootlikkuse parandamise huvides pikemas vaates suurendama masinate ja seadmete osakaalu.

Investeeringute vähenemine piiras kolmandal kvartalil impordi kasvu ning kuna ettevõtete väljavedu suurenes, panustas paranenud puhaseksport majanduskasvu.

Praegune sisenõudlus tugineb peamiselt tarbimise kasvule. Majanduse tasakaalu ja jätkusuulikkuse jaoks on tarvis suurendada investeeringute osakaalu. Investeeringud paranevad aga koos nõudluse ja kindlustunde kasvuga.