Päevatoimetaja:
Sander Silm

Valitsus tahab e-residentsuse algatust juba laiendada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kadri Hansalu
Copy
Eesti esimene e-resident Edward Lucas.
Eesti esimene e-resident Edward Lucas. Foto: Liis Treimann

Väliskaubanduse ja ettevõtlusminister Anne Sulling esitab täna valitsuskabinetile ettepaneku e-residentsuse laiendamiseks.

Edaspidi on plaanis e-residentsust edasi arendada 10 miljoni e-eestlase programmina – see tähendab varasemast ambitsioonikamat eesmärki. Sellega luuakse Eestis teenused ja äri- ja tegevuskeskkond, mis tooks meile ligi 10 miljonit e-residenti aastaks 2025.

Lähema kolme aasta eesmärk on Eestisse tuua vähemalt 17 000 e-residenti ja läbi nende 5000 ettevõtet.

E-residentsuse kasu seisneb selles, et e-residentide loodud (uued) äriühingud toovad majanduskasvu ja riigieelarvesse lisatulu, samuti on siinne (digitaalsete) teenuste turg suurem ehk Eesti sihtturuna ja investeeringutele atraktiivsem.

1. detsembrist alustati mitteresidentidele Eesti digitaalse isikutunnistuse väljastamisega.

10 miljoni e-eestlase programmi viib ellu EASi juurde loodav meeskond

Programm hõlmab kuut valdkonda: e-residentsuse registreerimine, e-residentidele suunatud teenuste arendus, teenuste kvaliteet ja tugi, riskihaldus ja turve, õiguskeskkonna arendamine, turundus ja kommunikatsioon.

Lisaks programmi käivitamisele on kavas astuda ka kiiremaid samme selleks, et lihtsustada e-residentsuse taotlemist ja e-residente kõige enam huvitavaid teenuseid.

Tagasi üles