Kuidas korraldada majandust ökokülas?

Foto: Panther Media/Scanpix

Ökoküla rajamisel on üheks suureks murekohaks, kuidas see majanduslikult toimima ja jätkusuutlikuks saada. Kuigi Eestis pole veel eeskujusid, kellelt õppida, on maailmas mitmeid toimivaid näiteid, kirjutab Lannu ökoküla algatuse eestvedaja Ingrid Vooglaid.

Ökokülas elades on inimestel samad vajadused nagu mujalgi. Vaja on sööki, riideid, eluasemeid, mööblit, elektrit, enesearenguvõimalusi, kultuurisündmuseid, hariduskorraldust nii lastele kui täiskasvanutele külas ja ka külast välja jagamiseks, terviseabi.

Selle kõige juures on vaja arvestada, et tegevus oleks ökoloogiliselt jätkusuutlik ja toetaks külaelanike arengut. Lahendused on vaja leida küsimustele, kuidas korraldada vee- ja jäätmesüsteem, kuidas ehitada jätkusuutlikult, milliseid energiaallikaid kasutada, kuidas korraldada maa ja hoonete omandisuhted.

Üheks eneseküllasuse näiteks võib olla Earthaven, 60 täisliikmega kogukond Põhja-Ameerikas, mis nimetab ennast pürgivaks ökokülaks. Earthaven hoiab materjalid ja raha külas sees, kasutades oma metsa puitu ehitamiseks, palgates üksteist vajalike teenuste saamiseks, tootes ise energiat ja kasvatades ise toidu.

Tihedad suhted on neil ka kogukonna naabritega, kes osalevad kogukonna ettevõtmistes ja pakuvad oma teenuseid. Küla plaani luues arvestati algusest peale sisse nii ökoloogilised küsimused kui ka elanike võimalikud majandustegevused.

Findhorni ökokülas Šotimaal, kus elab üle 400 inimese, on 40 aasta jooksul loodud üle 60 ettevõtte ja algatuse, mis rikastavad lisaks ökokülale ka neid ümbritsevaid Šotimaa piirkondi, seehulgas kõrgkool, alternatiivse meditsiini keskus ja investeerimisfond.

Farmi ökokülas Kagu-Ameerikas on üle 20 ettevõtte ja mittetulundusühingu ning ligikaudu 100 liiget töötab koha peal. 150 täiskasvanud liikmega Farmil on oma alternatiivkool, kliinik, apteek, kauplus, kirjastus, ämmaemanduskeskus, ökoküla koolituskeskus, gravitatsiooni toimel töötav munitsipaalveesüsteem üle 90 majapidamise ja organisatsiooni jaoks ning seal valmistatakse muu hulgas radioaktiivse kiirguse tuvastamise seadmeid, sojapõhiseid toite, kasvatatakse seeni ja uuritakse keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid.

Kuidas soodustada külasisest majandustegevust?

Dancing Rabbit, 35 liikmega ökoküla Põhja-Ameerikas, ja Findhorn ökoküla võtsid külasisese majanduse edendamiseks kasutusele oma raha. Dancing Rabbit küla kodulehel http://www.dancingrabbit.org on öeldud, et oma raha kasutamine aitab vältida väikelinnades majanduslikke probleeme tekitavat raha väljavoolu korporatsioonidele ning võimaldab inimestele palka maksta ka riigi majandussurutise olukorras.

Dancing Rabbit ökoküla elektrooniline raha ELMS, mida saab kasutada kõige elus vajamineva eest tasumiseks, toimib LETS vahetussüsteemina. Kõik liikmed saavad liitumisel 280 ühikut ja peavad oma arvet positiivsena hoidma. Kuigi inimesed võivad küsitavaid hindu vabalt seada, on standardühikuks üks töötund, mis väärtustab ühtemoodi kõigi inimeste tööd. Oma rahas makstakse palka ka mõnede kogukondlike tööde eest.

Kust saada raha?

Kõigis siin artiklis mainitud külades ja kogukondades on igal kogukonna liikmel iseseisev sissetulek, mida ta oma äranägemise järgi kasutab. See tähendab, et igaüks vastutab ise oma sissetuleku, maksude ja muude kulude eest, kuigi omavaheline abi ja toetus on levinud. Enamikus kogukondades on ka väike alagrupp, mille liikmed jagavad sissetulekut ja kulusid ühiselt.

Lisaks liikmete sissetulekutele, mis võimaldab inimestel ökokülas pikaajaliselt elada, on külal vaja ka ühist raha. Ka maksimaalselt ise tehes kulub raha näiteks maa ostmisele, infrastruktuuri väljaehitamisele, ühishoone ehitamisele.

Üks võimalus külale ühise raha saamiseks on erinevad maksud liikmetele.
Earthavenis on prooviliikmetele sisseastumismaks ja täisliikmeks saades tuleb tasuda ühekordne maamaks.

Lisaks on iga-aastane liikmemaks nii proovi- kui täisliikmetele, sõidukimaks ja proovimajakeste ühisvannitoa ning -köögi kasutamise maks. Maa osteti liikmetelt võetud eralaenudega, kuulub kõigile liikmetele ühiselt ning kulusid kaetakse rendiga.

Liikmed rendivad oma maja jaoks maa 99 aastaks ning lepingut saab pikendada, pärandada või teistele kogukonna liikmetele müüa. Maa soetamise kulud on neil küll kaetud, kuid edaspidi on kulutusi tehtud infrastruktuuri väljatöötamisele ja uutel liikmetel on võimalik rentida juba arendatud maatükk.

Farmis asuva Ökoküla Koolituskeskuse liige Kevin M. O`Connor kirjutab blogis suure sisseastumismaksu puudustest. Tema sõnul ei jää suure sisseastumismaksuga külades liikmetel palgatöö kõrvalt aega tegeleda külasiseste tegevustega, mille jaoks on siis vaja väljastpoolt lisainimesi. Teiseks on ökokülas vaja erinevaid oskuseid, mida omavatel inimestel ei pruugi olla palju raha.

Dancing Rabbit ökokülas ei ole sisseastumismaksu. Liikmed maksavad oma maja, aia ja põllumaa eest renti ning MTÜ maksab maa soetamise laenu ja osa kindlustusest, parandab teid ja ehitab ühishooneid. Maad omav MTÜ saab riigilt iga aasta toetust ülekasutatud põllumaa taastamise eest. Ühismaja ehituseks ja ka mõnedeks hilisemateks projektideks saadi raha annetustena.

Kuidas hoida kulud madalal?

Dancing Rabbit kogukonna liikmed teevad võimalikult palju koha peal, tarbivad võimalikult vähe ja elamiskulud hoitakse madalad. Ühistu katuse all on palju erinevaid ühiskasutuse gruppe ja komiteesid, näiteks auto jagamine, ühise toiduvalmistamise grupid, duši, interneti ja telefoni jagamise grupid soovijatele.

Nii Earthaven kui Dancing Rabbit ökokülas oodatakse liikmetelt kindlat arvu töötunde aastas kogukonna heaks. Dancing Rabbit külas tehakse osa kogu küla heaolu puudutavaid töid järjekorra alusel, iga liige koristab nelja nädala tagant kuni 2 tundi kogukonnahoonet või muid ühisalasid ning kõigilt liikmetelt oodatakse osalust vähemalt ühes pikaajalises ja ühes ajutises komitees.

Saksamaal asuvas Sieben Linden ökokülas tehakse osa töödest väljastpoolt küla tulnud vabatahtlike programmide raames.

Kokkuvõtteks võib öelda, et ehitusel kohaliku materjali ja ilmastikuolusid arvestava planeeringu kasutamine, talgutega või koolituse raames ehitamine, toidu kasvatamine, naabritega koostöö tegemine - kõik see aitab hoida kulusid madalal ja ühtlasi soodustab küla iseseisvust.

Toetades võimalikult laia tegevusvälja koha peal, väheneb vajadus motoriseeritud transpordi järele, sest inimestel ei ole enam vaja nii sageli tööle, kooli, suhtlema ja kultuurisündmustele sõita. Ringisõitmise vajaduse vähenedes vabaneb inimestel veelgi aega kohapealseteks tegevusteks, mis võivad toetada nii küla toimimist kui ka panustada laiema maailma arengusse.