/nginx/o/2014/12/04/3577935t1h6681.jpg)
Ettevõtlussektori kogukasum oli tänavu kolmandas kvartalis 859 miljonit eurot, seitse protsenti vähem kui mullu samal ajal, teatas statistikaamet.
Ettevõtlussektori kasum vähenes kolmandas kvartalis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Negatiivselt mõjutasid ameti teatel ettevõtlussektori kasumit enim ehitus- ja hulgikaubandusettevõtted. Kogukasumis suurima osatähtsusega töötleva tööstuse kasum vähenes 13 protsenti, seda eelkõige põhiliselt ekspordile suunatud elektroonika ning puidu- ja kütteõlide tööstuse kasumite vähenemise tõttu. Suurima positiivse panuse ettevõtlussektori kogukasumisse andsid veondus- ja laondus- ning majutus- ja toitlustusettevõtted.
Ettevõtted müüsid tänavu kolmandas kvartalis kaupu ja teenuseid 12,6 miljardi euro eest, mis oli kaks protsenti vähem kui aasta tagasi samal ajal.
Hulgikaubanduse müügitulu vähenemise tõttu kukkus kogu ettevõtluse müügitulus suurimat osatähtsust omavate kaubandusettevõtete kogu müügitulu neli protsenti. Samas jaekaubanduses müügitulu kasv jätkus. Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu suurenes seitse protsenti.
Ettevõtete kulud vähenesid mulluse kolmanda kvartaliga võrreldes ühe protsendi võrra. Tööjõukulud suurenesid kaheksa protsenti. Tööga hõivatud isikute ja töötatud tundide arv suurenes vastavalt kolm protsenti ja kuus protsenti. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 5600 eurot kvartalis, mis jäi mullusele tasemele.
Ettevõtete investeerimisaktiivsus väheneb jätkuvalt. Ettevõtted investeerisid tänavu kolmandas kvartalis 586 miljonit eurot, 16 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Investeeriti peamiselt ehitistesse, masinatesse ja seadmetesse. Suuremad investeerijad olid energia-, töötleva tööstuse ning veonduse- ja laondusettevõtted, kes tegid kokku poole ettevõtete koguinvesteeringutest.
Võrreldes mulluse kolmanda kvartaliga suurenesid investeeringud maasse ning arvutitesse ja arvutisüsteemidesse. Ülejäänud investeeringud vähenesid, neist enim investeeringud masinatesse ja seadmetesse.