Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Digipööre raadiomaailmas - Rootsi kaalub FM lainepikkusest loobumist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Raadiojaamad kasutavad täna FM lainepikkust.
Raadiojaamad kasutavad täna FM lainepikkust. Foto: SCANPIX

Rootsis võidakse FM lainepikkusest loobuda aastal 2022, soovides teha ruumi uutele raadiojaamadele, selgub riigi tellitud aruandest. Eestil esialgu sellist kava ei ole.

Järgmise kaheksa aasta jooksul tuleks FM lainepikkus asendada digitaalse raadioga, et veelgi enam kommerts- ja riigiraadio Sveriges Radio kanaleid oleks kättesaadavad, kirjutab Local viidates Rootsi valitsuse rahastataud uuringule.

Uuringut esitleti esmaspäeval ja selle tellis endine paremtsentristlik koalitsioon. Pole teada, milline on valitsuse otsus sellele ettepanekule, kuid peaminister Stefan Löfveni partei on varem olnud selle muudatuse vastu, väites, et see on liiga kallis. Muudatusega seoses tuleks sajad raadiomastid üle Rootsi ümber ehitada. Üks digipööre on Rootsil juba selja taga, kui 2007. aastal mindi üle digitelevisoonile.

 Uuringut juhtinud KTH kuningliku tehnoloogia instituudi dotsent Nina Wormbs ütles Dagens Nyheterile, et raadio on meediavorm, millele tuleb demokraatlikus ühiskonnas anda võimalikult hea võimalus levimiseks. «Selleks tuleks luua digitaalne platvorm, mis teeks igal pool ja kõigile võimalikuks kuulata seda kerge vaevaga selle eest maksmata,» rääkis ta.

Pärast digipööret peaks Rootsis olema 60 digitaalset raadiojaama. Raport soovitab FM lainepikkuse kasutamisest loobuda 2022. või hiljemalt 2024. aastal, kui kõik vajalikud tingimused on täidetud.

Kava vastased on ühe murekohana toonud välja autod, mis on praegu varustatud FM raadiotega. Ka on see muudatus nende hinnangul tarbetu, sest juba praegu kasvab netiraadiote kuulajate arv ning veebiraadio kanalite arv ei ole piiratud.

Wombs vaidleb neile vastu, rõhutades, et raadio peab jääma kuulajate jaoks tasuta, samas kui netiraadio kuulamiseks peab inimesel olema juurdepääs WiFile või tuleb  mobiilis või tahvelarvutis kuulates tasuda netiühenduse eest.

Tehnilise järelevalve ametist öeldi Postimehele, et Eestil teadaolevalt selliseid plaane ei ole.

Tagasi üles