Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Ekspertide hinnangul on South Streami peatamine eelkõige löök Venemaale

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
South Streami gaasitorustiku ehitusprotsessi sümboolne start oktoobris 2013 Rasovo küla lähistel Bulgaarias.
South Streami gaasitorustiku ehitusprotsessi sümboolne start oktoobris 2013 Rasovo küla lähistel Bulgaarias. Foto: SCANPIX

Venemaa ja Euroopa Liidu majandussuhted jahenevad jätkuvalt, nimelt otsustas Venemaa tõmmata kriipsu peale South Streami gaasitorule, ekspertide kinnitusel on see löök eelkõige Venemaale endale.

Pinged torujuhtme ümber keerlesid juba mõnda aega, nimelt toonitas Euroopa Liit, et Gazpromi plaanid pole kooskõlas reeglitega, mille kohaselt peaks gaasi müüja ja torude omanik olema eraldatud ning torude kasutamine peaks olema avatud ka teistele müüjatele, energeetikaekspert Andres Mäe ei pea erimeelsusi aga peamiseks põhjuseks, miks plaanist asja ei saanud, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

«Tõenäoliselt on peamine põhjus rahapuudus, Gazpromil on raskusi selle projekti finantseerimisega, sanktsioonid ei võimalda neil laenata välispankadest raha, sest nendele alltöövõtjatele, kes torusid paigaldavad - Itaalia firma Saipem - Gazprom ilmselt rublades maksta ei saa,» selgitas Mäe.

Nii Andres Mäe kui ka majandusekspert Raivo Vare leiavad, et Euroopa Liit ei peaks ärajäänud toru pärast väga palju muretsema, peamiselt lootsid selle kaudu gaasi saada endise Jugoslaavia maad, Venemaa jaoks on aga tegu tagasilöögiga.

«Sinna ettevalmistustesse oli 4,8-4,9 miljardit juba sisse tambitud, sest tegelikult ehitati Venemaa territooriumil juba sisendit, mis musta mere äärde jõudis, teiseks hakati juba varuma ka vajalikku toruhulka, mis ladustati Bulgaariasse ja sõlmiti lepinguid, see raha on nüüd vähemalt osaliselt korstnasse läinud,» tõdes Vare.

Tagasi üles