/nginx/o/2014/12/02/3574571t1h794f.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmete kohaselt ei tohiks väljaspoolt Eestit elavad ja töötavad kutselised autojuhid Eestis täiendkoolitusel käia, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni nõukogu liige Jaak Kivisild kirjutab aga, et Euroopa Liidu õigus ütleb vastupidist.
Pühapäeval on-line´s ilmunud artikli temaatikat «Kalevipojad» ei saa enam Eestis autojuhi täiendkoolitusel käia» tuleks valgustada veidi põhjalikumalt, kuna on kõlama jäänud mõned eksitavad seisukohad.
Täna ja tulevikus saavad Eestiga seotud autojuhid osaleda Eestis täiendkoolitusel ja saada seejärel kogu Euroopa Liidus kehtiva tunnistuse.
Koolituse korralduslikust poolest allpool, kuid kõigepealt põhjustest, mis tingisid Teede- ja sideministri 6. novembri 2000. aasta määruse number 87 «Autojuhi kutseoskusnõuete, ametikoolituse eeskirja, koolituskursuse õppekavade ja koolitunnistuse vormi kehtestamine» muutmisettepanekute esitamise, kusjuures ühtegi ettepanekut osalejate piiramiseks ei esitatud.
2014.aastast rakendub täielikult enamikus Euroopa Liidu riikides autojuhtide perioodilise ametikoolituse nõue, mille kohaselt tuleb kutselisel autojuhil läbida 35 tunnine koolitus iga 5 aasta tagant.
Eesti oli üks esimestest, kus süsteem juba aastaid töötab. Vaatamata sellele oli viimasel ajal nii ajakirjanduses kui ka veofirmade poolt tehtud kriitikat autojuhtide koolituse teemal. Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) nõukogu otsusega 03.04.2013 moodustati töögrupp, et välja töötada ettepanekud koolituse otstarbekamaks korraldamiseks.
Ümarlaua koosseis, kuhu kuulus 15 inimest, oli kujundatud selliselt, et oleksid esindatud kõik osapooled, keda see temaatika puudutab - ettevõtjate liidud ERAA ja Autoettevõtete Liit (AL), vedajate esindajad, politsei, kutse- ja kõrgkoolide esindajad, koolitajad, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja Maanteeameti esindajad.
Korduvalt toimunud töögrupi ümarlaudade tulemusena selgusid põhiprobleemid:
Puudub eraldi õppekava 35h täiendkoolituse tarbeks
Kehtestatud nõuded koolitusfirmadele ei vasta koolituse sisule ja eesmärkidele, probleemid sisulise kontrolli osas ja fiktiivse koolituse vältimiseks.
Küsimused lektorite pädevuse, kvalifikatsiooni, täiendamise, hindamise ja õppematerjalide osas.
Seni oli õppekava identne nii esmase 140h, kiirendatud 70h kui ka 35h täiendkoolituse osas. Määruse nõudeid rikkumata ei olnud võimalik 4 päevaga läbida 4 nädalaks koostatud kava.
Ümarlaua poolt koostati ettepanekud uue 35 tunnise perioodilise täiendkoolituse õppekava kohta. Uue õppekava leiate muudetud määruse lisast nr.4
Kuna auditoorium perioodilisel täiendkoolitusel on sageli väga erineva tasemega, püüdis ümarlaud õppekava ajalisele jaotusele anda senisest paindlikuma vormi, suurendades valikainete osakaalu ja tundide vabamat jaotust. Seega tekib võimalus seaduse raames koolitajal maksimaalselt arvestada sihtgrupi taset ja huvi. Uue õppekava ajalise jaotuse leiab muudetud määrusest paragrahv 19 Veoautojuhi täienduskoolituse õppeained ja mahud
Kahjuks ei leidnud ülaltoodud punktides 2. ja 3. nimetatud probleemid käesolevas määruse muudatuses käsitlemist. Nimetatud küsimused peaksid kajastuma praegu uuendamisel olevas Autoveoseaduses ja sellega samaaegselt uuenevas ametikoolituse määruses.
Määrust muudeti ka seoses Maanteeameti e-teenuste keskkonna kasutuselevõtuga, mille kaudu isikud saavad teha taotlusi liiklusregistri toimingute tegemiseks. Ühtlasi hakatakse tunnistusel kasutama Politsei- ja Piirivalveameti isikut tõendavate dokumentide andmekogus olevat fotot-ja allkirjakujutist, kui tunnistuse taotleja seda soovib.
Selline süsteem tagab, et isiku foto on andmekogus olemas ning ta ei pea tunnistuse foto tegemiseks Maanteeameti liiklusregistri büroosse spetsiaalselt kohale tulema või büroo külastamisel enam dubleerivalt fotot tegema. Andmekogus oleva foto kasutamine võimaldab nii bürood külastaval kliendil aega kui ka Maanteeametil kulusid kokku hoida.
Nüüd uuesti artikli alguse juurde – Kes võib koolitusel osaleda?
Ümarlaua seisukoht oli: kõige parem tulemus on emakeeles läbiviidaval koolitusel ja tuleks vältida piiranguid osalemisel. Liiati on Eestis perioodilist ametikoolitust läbi viidud, erinevalt paljudest Euroopa Liidu liikmesmaadest, juba 7 aastat.
Määruse muudatuses on osalemine sõnastatud järgnevalt paragrahv 10. Vastuvõtu tingimused: Autojuhi täienduskoolitusele võetakse vastu isik, kelle alaline elukoht nõukogu määruse kohaselt on Eestis või kes töötab vedaja juures töölepingu või muu lepingulise suhte alusel.
Vastav Euroopa Liidu määrus annab aga alalisele elukohale väga laialdase määratluse:
Käesolevas määruses tähendab alaline elukoht kohta, kus isik tavaliselt elab, see on iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva seoses isiklike ja tööalaste sidemetega või, juhul kui isikul tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga.
Kuid sellise isiku alaliseks elukohaks, kelle tööalased sidemed on isiklikest sidemetest erinevas kohas ja kes seega elab vaheldumisi erinevates kohtades, mis asuvad kahes või enamas liikmesriigis, loetakse tema isiklike sidemetega seotud kohta, tingimusel et see isik pöördub sinna regulaarselt tagasi. Viimane tingimus ei pea olema täidetud, kui isik elab liikmesriigis selleks, et täita tähtajalist tööülesannet.
Konsulteerides Maanteeameti vastutava töötajaga, kuidas hetkel praktikas määratakse seost Eestiga, selgus: kui ei ole inimene rahvastikuregistris võib abiks olla kas ID-kaart või Eesti juhitunnistus, eelnevate puudumisel ka näiteks kinnisvara omamine ja teised sellised Eestiga seotust tõendavad näitajad.
Euroopa Liidu poolt on autojuhtide täiendkoolituse osas liikmesriikidele antud kindlaks täitmiseks kaks põhinõuet: 35 tundi koolitust iga 5 aasta kohta ning rida soovitusi, mida liikmesriik võib arvestada.
2012. aasta teisel märtsil Autoveoseadusesse tehtud muudatustega ühtlustati ka Eestis tasulisel autoveol tegutsemise reeglid Euroopas kehtivatega, täpsemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused 1071/2009 ja 1072/2009. Eestis on orienteeruvalt 13 000 – 14 000 autojuhti, keda täiendkoolitus puudutab.
Neist hinnanguliselt kaks kolmandikku tegutseb rahvusvahelistel vedudel, läbides kümneid Euroopa riike. Seega mingist Eesti eripärast ning nõudest, et iga riik peab oma juhid ise koolitama siin rääkida ei saa. Kvaliteetse koolituse korral antakse juhtidele lisaks üldteadmistele ka info erinevate riikide spetsiifilistest nõutest ja viited allikatele, kust seda infot on võimalik leida.
Bürokraatlike barjääride loomise asemel soovitaksin positiivset mõtlemist. Ehk suudaks siis koos luua keskkonna, kuhu ka hetkel võõrsil töötavad inimesed tahaksid kunagi tagasi tulla.