Kui seni on tööandjad pidanud oma suurimaks väljakutseks kohanemist Y-põlvkonna esindajatega, kes tänaseks on parimas tööeas, siis üsna pea hakkavad tööturule jõudma Z-põlvkonna esindajad.
Kas tööandjad peaksid Z-põlvkonna esindajaid pelgama?
Millal üks põlvkond algab ja teine lõppeb on mõningase vaidluse all. Üldiselt aga arvatakse, et Y-põlvkonda kuuluvad need, kes on sündinud 1980. ja 2000. aasta vahel. Z-põlvkonda aga 1994 ja 2010 aasta vahelisel ajal sündinud, sestap on võimalik kuuluda ka nii ühte kui teise.
Kuigi Z-põlvkonna esindajaid peetakse eneseimetlejateks, kes on kasvanud üles koos nutiseadmetega ning ei suuda pikemalt ühele asjale keskenduda, siis on neil ka palju positiivseid jooni, vahendab enterpreneur.com
Randstad US uuris 2000 Z-põlvkonna esindaja ilmavaadet erinevates riikides ning jõudis järeldusele, et karta pole midagi.
Z-põlvkonna esindajad on oma ootustes realistlikumad, kui nende eelkäijad. Ennekõike seetõttu, et on näinud, kuidas Y-põlvkonna soovid töökohale on olnud võibolla liiga suured.
Kui Y-põlvkonna inimesed hindavad valikuvõimalust, erinevaid töövorme, põnevaid ja vaba olemisega tööruume, siis Z-põlvkond eelistab hoopiski struktuuri, kindlust ja traditsioonilist tööruumi, selgub uuringust.
Z-põlvkonna esindajad on ka varmamad ettevõtlusega algust tegema. Neil on oma ideede teostamiseks rohkem võimalusi, kuna varajasest east alates on neil ligipääs suurele hulgale informatsioonile.
Kolmandikku Z-põlvkonna esindajaist motiveerivad ennekõike karjäärivõimalused ning nad on Y-põlvkonn esindajatest strateegilisemad ja konservatiivsemad. 27 protsenti neist motiveerib ennekõik palk 23 protsenti sisukas töö.
Ja kuigi eeldatakse, et Z-põlvkonna inimesed eelistavad suhelda elektroonilisi kanaleid kaudu, siis tegelikkusest on asi sootuks vastupidine. 51 protsenti Z-põlvkonna esindajaist võitis, et eelistaksid oma ülemusega suhelda näost-näkku ja mitte näiteks e-maili teel.