Saabunud karged talveilmad lisavad koormust elamute küttesüsteemidele, mistõttu tuleks üle kontrollida, et küttesüsteem funtsioneeriks ka külmema ilmaga tõrgeteta, tuleohtusseadmed oleks nõuetekohaselt paigaldatud ning signalisatsioon töökorras.
Korteriühistute soovitused küttesüsteemide kontrollimiseks
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul tuleks kontrollida ka radiaatoreid. «Kui need lähevad ebaühtlaselt soojaks või ei tööta termoregulaator, võib neisse olla kogunenud sade ning radiaatorid vajavad juba professionaalset puhastamist,» rääkis Mardi. «Samuti peaksid korteriühistu liikmed hoolitsema selle eest, et ühistu saaks näiteks avarii korral nendega ühendust võtta ning avariiolukorras oleks ligipääs kõikidesse ruumidesse tagatud,» lisas ta.
Talv toob Mardi sõnul taas teravalt esile ka tühjalt seisvate korterite probleemi - omanikud seal sees ei ela ja jätavad need korterid lihtsalt kütmata. «Samas peab olema korteris tagatud mõistlik temperatuur, mis meie hinnangul võiks olla vähemalt +18 kraadi,» rääkis Mardi. «Praeguste ilmadega korteri tühjaks ja kütmata jätmine on kurjast - külmuda võib maja vee- ja kanalisatsioonitorustik, kannatavad ka naaberkorterite elanikud. Ka seaduses on kirjas, et korteriomanik ei tohi kahjustada kaasomandis olevat vara, mille hulka kuuluvad maja konstruktsioon, vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustik,» toonitas Mardi.
Probleeme on ka kombineeritud küttega majades, kus osaliselt säilinud ka ahiküte. «Liiga palju on kütmisega seotud tuleõnnetusi,» nentis Mardi. «Suur risk on katkised ja hooldamata küttekolded ja vananenud elektrijuhtmed, aga ka elektriseadmete vale kasutamine ning hooletu ümberkäimine lahtise tulega,» rääkis Mardi. «Kui ahiküte küttesüsteemina majas kasutusel on, tuleb korstende regulaarse hoolduse eest hoolitseda ja ja kindlasti järgida tuleohutust. Ahiküttega majade osakaal ühistute hulgas on siiski väike, üha enam minnakse ka väikestes kortermajades üle teistele küttelahendustele,» kõneles ta.