/nginx/o/2012/03/07/1001796t1h1fa0.jpg)
Aastal 2012 oli keskkonnaaktivistidel tarvis vaid nädal aega tänavail meelt avaldada, et sundida Bulgaaria peaminister Bojko Borisov tühistama kildagaasiuuringute leping USA energiafirma Chevroniga.
Kildagaasi kukutanud protestid Sofias võis korraldada Kreml
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui järgmine protestilaine – seekord elektri- ja kütusehindade järsu tõusu tõttu – kolmteist kuud hiljem Borisovi paremtsentristliku valitsuse võimult kukutas, hakkas juba tunduma, et ELi vaeseimas liikmesriigis on tekkinud küps kodanikuühiskond.
Samas kõlab Sofias arvamusi, et proteste aitas omaenda huvides üles õhutada Moskva, kirjutab Financial Times. Väite kinnituseks juhitakse tähelepanu Kremli sidemetele kohalike rühmitustega, mis meeleavaldajaid kohale «organiseerisid» ning kildagaasi-vastast meediakampaaniat rahastasid – väidetavalt 20 miljoni euroga.
Arvatakse, et eesmärgiks oli karistada Borisovit poliitika eest vähendada Bulgaaria sõltuvust Vene energiast. Endise siseministri Tsvetan Tsvetanovi sõnutsi oli tegemist «hästi kavandatud stsenaariumiga, mille taga olid Venemaaga seotud kohalikud äri-, oligarhide ja majandushuvid».
Igal juhul aitab episood mõista paljude Euroopa valitsuste tänast muret, et Moskva kasutab oma mõju taaskehtestamiseks Ida-Euroopas ja Balkanimaades üha jõulisemalt erinevaid vahendeid alates propagandast kuni energia ja rahani.
Nagu ütles tolleaegne NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, olid mõned alliansi liikmed teatanud «kõrgel tasemel Vene informatsiooni- ja desinformatsiooni-operatsioonidest» kildagaasi vastu.
USA ja Bulgaaria diplomaadid on väljendanud rahutust selle üle, kuivõrd sügavale ulatub tänaseni Vene mõju riigis, mis oli omal ajal Nõukogude Liidu lähedasemaid liitlasi.