/nginx/o/2014/11/30/3565665t1hc449.jpg)
Novembrist ei saa väljaspool Eestit elavad sõidukijuhid enam kodumaal täiendkoolitusel käia.
«Kalevipojad» ei saa enam Eestis autojuhi täiendkoolitusel käia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need nõuded ei kehti üksnes Eestis vaid kogu Euroopa Liidus. Eestis novembri alguses tehtud muudatusega viidi kehtivad nõuded Euroopa Liidu õigusega kooskõlla.
«Kuna ametikoolituse õppekavad ja teemad ei ole Euroopa Liidus harmoneeritud, siis loogika on selles, et isik õpiks selles riigis, kus ta reaalselt elab või töötab,» selgitas Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda.
«Esiteks võimaldab see tagada, et ta saab teada konkreetselt selles riigis kehtivad nõuded. Samuti on juhi ametikoolituse üheks eesmärgiks parandada liiklusohutust ning juhi enda ohutust.»
Kui liikmesriik panustab oluliselt juhi koolitusse ning soovib, et tema territooriumil töötavad juhid oleksid igakülgselt pädevad, siis on vaja, et nad käiksid ka vastas riigis koolituse. Vastasel juhul võiksid juhid käia suvalises liikmesriigis koolitusel ning eesmärkide saavutamine oleks raskendatud.
Autojuhi ametikoolituse või autojuhi täiendkoolituse peavad läbima tasu eest töötavad autojuhid. Ametikoolitus tuleb läbida uuesti 35 tunnise täienduskoolitusena iga 5 aasta järel.
Nii juhtimisõiguse kui ka autojuhtide ametikoolituse regulatsioon on seotud Euroopa Liidu õigusega ning üldnõudena tohivad liikmesriikides koolitusel osaleda alalised elanikud või vastavas riigis tegutseva vedaja juures töötavad autojuhid.