Mis enim mobiililevi ja mobiilse interneti kvaliteeti mõjutab, selgitab Martin Palm Elioni veebiväljaandes Digitark.
Millest sõltub mobiiltelefoni levi?
Mobiililevi ja mobiilse interneti näol on tegemist raadioside lahendusega. Eduka toimimise aluseks on kahepoolne suhtlus mobiilimasti ja mobiiltelefoni/nutiseadme vahel. Rõhk on sõnal kahepoolne, sest erinevate seadmetega on kasutajate poolt tunnetatav ühenduse kvaliteet ja leviala ulatus erinevad.
Masti otsas võivad olla mitmed saatjad erinevate kasutatavate sagedustega. Näiteks EMT puhul kasutatakse 4G ühenduse jaoks kolme erinevat sagedust 2600, 1800 ja 800 MHz. Esimesed kaks neist võimaldavad suuremat kiirust ja suuremat kasutajate arvu, leviulatus on aga väiksem kui 800MHz sagedusel. Viimase pluss on just hea leviulatus ja hea takistuste läbivuse võime. Seepärast kasutatakse madalama sagedusega tugijaamu enamasti maapiirkondades ja lisavõimalusena linnas, kus on oluline takistuste läbivus.
Nutiseadmete sees on «antennide konkurents»
Põhilised takistused mobiililevile võivadki olla näiteks mäed, metsad, hooned, pakettaknad, plekist katused, paksud kiviseinad, metallkonstruktsiooniga hooned jne. Teiseks kitsaskohaks on see, et kaasaegsesse nutitelefoni on kokku surutud palju erinevaid antenne, mis kõik levida soovivad. Telefonid ise aga lähevad järjest õhemaks ja kergemaks.
Ilma erinevate sisemiste antennideta ka toime ei tule, sest kasutajale on oluline, et ta saaks kasutada oma nutiseadet muretult erinevates võrkudes ja erinevates riikides. Pealegi, kas mõni meist oleks nõus loobuma nutitelefonis WiFi- või Bluetooth-ühendusest vaid sel põhjusel, et telefon leviks mõnevõrra paremini? Ilmselt mitte.