Kuidas mõjutab levi mobiilse interneti kvaliteeti?

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nutitelefon.
Nutitelefon. Foto: SCANPIX

Oleme harjunud, et mobiiltelefonid ja nutiseadmed on meie lähedal ja igapäevaselt meiega kaasas. Ringi liikudes me ei mõtle sellele, kus asub lähim mobiilimast ja mis saatjad seal küljes on. Pigem oleme harjunud, et mobiililevi on nagu õhk – igas olukorras olemas ja alati meie ümber.

Mis enim mobiililevi ja mobiilse interneti kvaliteeti mõjutab, selgitab Martin Palm Elioni veebiväljaandes Digitark.

Millest sõltub mobiiltelefoni levi?

Mobiililevi ja mobiilse interneti näol on tegemist raadioside lahendusega. Eduka toimimise aluseks on kahepoolne suhtlus mobiilimasti ja mobiiltelefoni/nutiseadme vahel. Rõhk on sõnal kahepoolne, sest erinevate seadmetega on kasutajate poolt tunnetatav ühenduse kvaliteet ja leviala ulatus erinevad.

Masti otsas võivad olla mitmed saatjad erinevate kasutatavate sagedustega. Näiteks EMT puhul kasutatakse 4G ühenduse jaoks kolme erinevat sagedust 2600, 1800 ja 800 MHz. Esimesed kaks neist võimaldavad suuremat kiirust ja suuremat kasutajate arvu, leviulatus on aga väiksem kui 800MHz sagedusel. Viimase pluss on just hea leviulatus ja hea takistuste läbivuse võime. Seepärast kasutatakse madalama sagedusega tugijaamu enamasti maapiirkondades ja lisavõimalusena linnas, kus on oluline takistuste läbivus.

Nutiseadmete sees on «antennide konkurents»

Põhilised takistused mobiililevile võivadki olla näiteks mäed, metsad, hooned, pakettaknad, plekist katused, paksud kiviseinad, metallkonstruktsiooniga hooned jne. Teiseks kitsaskohaks on see, et kaasaegsesse nutitelefoni on kokku surutud palju erinevaid antenne, mis kõik levida soovivad. Telefonid ise aga lähevad järjest õhemaks ja kergemaks.

Ilma erinevate sisemiste antennideta ka toime ei tule, sest kasutajale on oluline, et ta saaks kasutada oma nutiseadet muretult erinevates võrkudes ja erinevates riikides. Pealegi, kas mõni meist oleks nõus loobuma nutitelefonis WiFi- või Bluetooth-ühendusest vaid sel põhjusel, et telefon leviks mõnevõrra paremini? Ilmselt mitte.

Lisaks WiFi- ja Bluetooth-ühendusele on oluline see, milliseid mobiilse andmeside kiiruseid Sinu telefon või nutiseade toetab. Täna on 3G ja 3,5G võrk mobiilseks internetiks küll kasutatav, kuid kaasaegses 4G võrgus on saavutatavad maksimumkiirused ja keskmised kiirused oluliselt paremad.

Kuidas on lood hetkel levikvaliteediga Eestis?

Eesti on mastide ja neist tuleneva mobiilileviga hästi kaetud. Halva leviga piirkondi tuleb ette, kuid neid on pigem vähe. Seda on kinnitanud erinevad Tehnilise Järelevalve Ameti mõõtmistulemused üle Eesti.

Mobiilse andmeside puhul on oluline lisaks levile teenuspakett ja võrgu koormatus. Võid olla päris heas 4G levis oma kaasaegse nutiseadmega, aga kui Sinu paketi kiirus on piiratud, võid saada allalaadimiskiiruseks vaid 5 Mbit/s. See on reaalne, sest erinevat pakettidel võivad olla erinevad lubatud maksimumkiirused.

Kui Sa mingil põhjusel ei ole oma mobiilse interneti kiirusega rahul, uuri esmalt oma mobiilsideoperaatorilt, milles probleem võib olla. Võimalik, et sul on vanem seade, mis ei toeta 4G ühendust või suuremaid kiirusi. Või on lihtsalt valitud vale pakett.

Võrgu koormus mõjutab andmesidekiirust

Lisaks seadmetele ja paketi tingimustele sõltub palju võrgu koormatusest. Ka suure mahuga andmeside pakett maksimaalse allalaadimiskiirusega 100Mbit/s võib pakkuda sulle reaalseks allalaadimiskiiruseks vaid 5 Mbit/s. Seda juhul, kui samas piirkonnas on teisigi kasutajaid ja suurt kiirust kõigile ei jagu.

Millist võrku või mobiilsideoperaatorit siis tasub valida? Kõige erapooletum on vaadata Tehnilise Järelvalve Ameti uuringutulemusi selle aasta aprillist. Kõige olulisem näitaja minu jaoks on erapooletu mõõtmisega saavutatud mobiilse andmeside keskmine kiirus. Mida suurem võimalik keskmine kiirus, seda väiksem viiteaeg ning muretum kasutamine. Samuti on rohkem varuressurssi selleks puhuks, kui mingil põhjusel peaks mobiilse interneti kasutajate arv kiiresti tõusma.

Mida teha, kui asud halva leviga piirkonnas?

  • Halva kõnelevi puhul saad kontrollida, kas teistel pereliikmetel või tuttavatel on samuti levi halb. Nii näed, kas asi on telefonis või SIM kaardis või üleüldises mobiililevis.
  • Vaata üle telefoni võrguseaded. On piirkondi, kus telefon kipub liiga tihti vahetama erinevaid tugijaamu või sagedusi, näiteks 2G võrk 3G/4G võrgu vastu. Võid proovida lukustada telefoni ainult 2G võrku või 2G/3G võrku. Ei aita alati, kuid võib mõnel juhul olukorda leevendada. Sel juhul pead muidugi meeles pidama, et 4G teenuste kasutamiseks pead lukustuse maha võtma.
  • Suurema murega tasub abi küsida mobiilioperaatori käest. Võimalik, et saad levi tugevdamiseks endale paigaldada repiiteri ehk mobiililevi võimendaja.
  • Üks lihtne soovitus, mis paljudel juhtudel on aidanud saada kiiret mobiilset internetti isegi ilma välisantennita. Kui USB modemi ehk netipulgaga saad kasutuskohas kasvõi ühe pulgakese 4G levi kätte, siis suure tõenäosusega püüab füüsiliselt suurem 4G WiFi ruuter tänu suurematele seesmistele antennidele mobiililevi netipulgast paremini. Nii saadki mobiilse interneti ruuteriga parema kiiruse ja stabiilsema levi.
  • Kui kunagine 3G modem või ruuter on jäänud aeglaseks, siis tasuks mõelda üleminekule 4G internetile. Mitmetes piirkondades võib 4G levi olla isegi parem varasemadt 3G või 3.5G omast.
  • Erinevatel mobiilse interneti pakettidel ja seadmetel on enamasti 14-päevane prooviaeg. Proovi enne lõplikku otsust erinevaid lahendusi.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles