Maksu- ja tolliamet kinnitas, et tegelikult on Euroopa Liidus vahetatud hoiuseintresside infot juba alates 2003. aastast.
Maksuamet: hoiuseintresside infot on Euroopa liidus vahetatud juba aastaid
«Eesti finantsasutused on esitanud teiste riikide maksuresidentide kontode hoiuseintresside infot maksuhaldurile juba palju aastaid,» ütles maksuamet Postimehele. Samasugust infot oleme saanud iga-aastaselt ka kõikidest teistest liikmesriikidest. Seega ei ole finantsinfo edastamine pankade poolt maksuhaldurile ja selle vahetamine maksuhaldurite vahel midagi täiesti uut. Seoses FATCAga vahetatava finantsinfo ulatus laieneb.
Maksuhalduril on võimalik teistest riikidest saadud finantsinfot kasutada enda riskianalüüsis. Eestis ei ole pangaintressid maksustavad, nagu paljudes teistes riikides. Kuid näiteks saab Eestis seni vahetatud hoiuseintresside info alusel hinnata, kui suured hoiused on Eesti maksuresidendil teise riigi pangas ja võrrelda seda isiku poolt Eestis deklareeritud tulude suurusega. FATCA raames tulevikus vahetatavat infot saab samalaadselt isikute tegelike tulude suuruse kindlaksmääramisel kasutada.
Välisriikidega teabe (sh finantsinfo) vahetamise tulemusel saadud info alusel viib maksuhaldur läbi iga-aastaselt füüsilise isiku tuludeklaratsioonide järelkontrolle. Näiteks 2013. aastal määrati täiendavalt selliste kontrollide tulemusel makse 1,3 mln eurot (sh nii välisinfo raames saadud info kui siseriikliku info alusel alustatud kontrollid).
Maksuhaldur saab oma tegevustes lähtuda ainult kehtivast seadusest. Juhul kui seadusandja otsustab laiendada FATCA raames vahetatava finantsteabe esitamise kohustust ka Eesti maksuresidentide andmete kohta, siis laiendab see kindlasti pettuste ja tulude varjamise avastamise võimalusi. Lihtne ligipääs oma riigi maksuresidentide pangainfole on võimaldatud siseriiklikus seaduses juba praegu mitmes liikmesriigis, näiteks Taanis.