Ettevõtjad investeerida ei julge, ent tahavad töökohti luua

Indrek Julge. Foto: SEB

Vaid iga kuues ettevõtja plaanib investeeringuid, ent töökohti luua plaanib iga neljas, selgus SEB väikeste ja keskmiste ettevõtete uuringust.

Iga viies ettevõte näeb järgmises aastas vähemalt 15-protsendist käibekasvu, ent sama palju näeb ka kukkumist. Kõige optimistlikumad on ehitusettevõtted – ent samas olid nad läinud aastal ka kõige pessimistlikumad.

«Üleüldine majandusginnang on muutunud pisut pessimistlikumaks, ent ehitussektor on jäänud samale tasemele,» ütles SEB ettevõtete panganduse juht ja juhatuse liige indrek julge tänasel «Äriaasta 2015» seminaril.

Optimismi on kõige vähem järele jäänud transpordisektoris. See on Julge sõnul seletatav geopoliitiliste pingetega.

Ettevõtjad on positiivsed ka uute töökohtade loomise suhtes – 23 protsenti näeb end järgmisel aastal uusi töökohti loomas. Neli protsenti usub, et nad vähendavad töökohti. Ida-Virumaal ütles 28 protsenti ettevõtjaist, et plaanib luua töökohti.

«Samas on Ida-Virumaal kõige kõrgem ka see number, kes arvab, et töökohtade arv võiks väheneda,» ütles Julge tulemuste kohta.

Pank ise aga nii optimistlik ei ole. Töökohtade arvu muutused on võrreldavad majanduskasvu väikeste numbritega ning liikumine käib väikeste numbrite ümber. Suuri muutusi on raske prognoosida, ütles SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

«Stabiilsus oleks see, mida me tegelikult ootame. Tööpuudus on vähenenud, see on iseenesest tore, aga tööpuudus on vähenenud palgasurveid tekitava määrani,» märkis Koppel.

Ta tähendas, et majanduses on naturaalne tööpuudus 4,5 kuni viis protsenti. See on see osa, kes ei tahagi tööd teha. Strateeg märkis, et meil on see protsent Nõukogude pärandi tõttu ja veel ehk mõnedel põhjustel võib-olla pisut kõrgem. Palgasurve, mis ei too kaasa tootlikkuse kasvu, aga jätkusuutlik ei ole.

«Tegelikult meil palgasurve juba on, aga tootlikkuse kasvu ei paista. Rääkides tööjõu ühikulust, siis meie tööjõu ühikulu on jõudnud sisuliselt buumieelse tasemeni,» ütles Koppel. Seega on kriisiga saavutatud tööjõu hinnaeelis läinud.

Ta hindas, et Skandinaavia ettevõtted Eestisse lähiaastatel tulla ei taha – just tööjõu hinna pärast. Ahvatlevad pole ka vananev rahvastik ja suur väljaränne.

«Aasta-kaks veel saame hakkama, aga vahepeal peab midagi olulist toimuma selleks, et leitaks majandusele uus ja ehe kasvumootor,» märkis Koppel.

Suuri, vähemalt 30 000 euro suuruseid investeeringuid ei julge ettevõtjad keskkonna ebakindluse tõttu teha. Vaid 16 protsenti planeerib järgmiseks aastaks suurt investeeringut. Erandiks on transpordiettevõtted – tõenäoliselt seetõttu, et veok koos haagisega maksab enam kui 30 000 eurot.

Uuringus osales 2837 äriklienti üle Eesti.