Tallinna Tenikakõrgkool organiseeris 391 kilomeetri pikkuse katsesõidu, mis selgitas välja, et täiuslik elektriauto on tavalise autoga samaväärne, ent sunnib sõite rohkem planeerima.
Elektriauto sunnib sõite rohkem planeerima
«Elektriauto kasutuselevõttu takistavad eelarvamused ja hirmud,» sõnas Tallinna Tehnikakõrgkooli autoeriala õppetooli juhataja Sven Andresen.
Ta tõi näiteks, et Suure-Jaani sotsiaaltöötajatele antud elektriautod seisid 43 päeva, sellal kui ehitusnõuniku auto oli iga päev sõidus. See näitab, et inimesed annavad elektriauto suhtes hõlpsalt alla.
Selle jaoks, et elektriauto oleks tavaautoga samaväärne, peaks olema aku mahutavus hea, nagu näiteks Teslal. Ja prioriteedid paigas.
«Võiks vedada vähem reisijaid ja panna asemele aku,» ütles Andresen. Inimesed selle jaoks ikkagi veel valmis ei ole.
Teine küsimus on see, kui kuluefektiivne selline asi on – elektriauto kõige kallim osa on tema aku. Tesla aku peaks vastu pidama kas viis aastat või 100 000 miili ning vahetus läheb maksma 10 000 dollarit.
Sellele murele oleks lahenduseks näiteks rendiakude süsteem, mis toimib Prantsusmaal. Renault Tweazy tuligi juba ilma akuta ning see on vaja eraldi juurde rentida 50 euro eest kuus. Sama on teinud ka Mercedes.
Elektriauto on ka omajagu distsiplineeriv ning sunnib läbi mõtlema, kas ja kuhu sõita.
«Suure-Jaani vallavanem ütles, et elektriautod sundisid neid läbi mõtlema, kuidas sotsiaaltöötajad sõidavad,» ütles Andresen.
Keskmisel sõitjal ei ole vahet, mis auto liikuma paneb. Maanteeameti statistika kohaselt sõidab eesti inimene keskmiselt 20 000 kilomeetrit aastas, mis tähendab tööpäevade peale jaotatuna 100 kilomeetrit päevas. Tõenäoliselt vähem, sest sõidetakse ka nädalavahetustel.
«Elektriauto sõiduvõime on 150 kilomeetrit päevas ja talvel 80 kilomeetrit,» märkis Andresen.