/nginx/o/2014/11/25/3551591t1h51d8.jpg)
Saksamaa on pöördunud Rootsi poole dramaatilise palvega aidata nad välja dilemmast, mis ähvardab sealset «roheluse» poole pürgivat majandust. Saksa asekantsler Sigmar Gabriel hoiatas oktoobris Rootsi uut peaministrit Stefan Löfveni «tõsiste tagajärgede» eest elektritarnete ja töökohtade vallas, kui Rootsi riiklik energiakontsern Vattenfall loobub plaanidest laiendada kahte söekaevandust Saksamaa kirdeosas.
Selline sekkumine on selge märk väljakutsetest, mida Saksamaa on kohanud oma ambitsioonika üleminekuga taastuvenergiale (saksa keeles Energiewende), kirjutab Financial Times.
Energiewende raames kavatseb Saksamaa saada 2050. aastaks 80 protsenti oma energiast puhastest allikatest. Osana sellest plaanist suletakse aastaks 2022 kõik tuumajaamad.
Et tuumajaamadest tulemata jäänud energiat kompenseerida, kasutab Saksamaa aga fossiilkütustest seda kõige «räpasemat» ehk kivisütt. Mullu kasvas Saksa elektritootmine ligniidist ehk pruunsöest – mis on eriliselt saastav – kõrgeimale tasemele alates aastast 1990.
Financial Times sai heita pilgu Gabrielilt Löfvenile läkitatud kirjale, milles Saksa asekantsler rõhutab, et Vattenfalli jätkuvad investeeringud Kirde-Saksa pruunsöekaevandustesse, mis varustavad lähedalasuvaid elektrijaamu, «oleksid mulle isiklikult tähtsad» ning «ma oleksin väga tänulik, kui te võiksite kasutada oma mõju, et see ära korraldada».
Gabriel, kes ühtlasi Saksa majandusministri ametit peab, pani kirja posti kohe pärast Löfveni koalitsiooni valimisvõitu, mille programmis keskenduti jõuliselt Vatenfalli Saksa söeärile ja selle kliimamõjudele.
Vattenfall ei ole aga kirjale vaatamata oma kurssi muutnud ning firma uus tegevjuht Magnus Hall teatas 30. oktoobril, et nad otsivad võimalust oma pruunsöeäri Saksamaal maha müüa. Löfven ütles Financial Timesile, et ta helistas Gabrielile ning selgitas sakslasele, et Vattenfalli juhatus tegutseb valitsusest sõltumatult.