Mahetootmisest loobumine kasvatas piimatoodangut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu juunis mahetootjast taas tavatootjaks hakanud Saaremaa Salme valla talunik Anne Tiitma on otsusega rahul, sest aastaga on tema piimakarja toodang lehma kohta tõusnud enam kui 1000 kilo.
Suurna külas asuva Teeääre talu perenaine Anne Tiitma ütles ajalehele Saarte Hääl, et mahetaluna oli tema 60 lüpsilehmaga farmi piimatoodang lehma kohta 4900 kilo aastas, nüüd lüpsavad lehmad aga juba üle 6000 kilo ja karja keskmine toodang võiks tõusta isegi 7000 kiloni
Üheks kaalukeeleks, mis pani talunikku tootmisviisi muutma, sai 2008. aastal kehtima hakanud nõue, mis keelas seni 10 protsendi ulatuses lubatud olnud tavasööda kasutamise mahetootmises täielikult.
Tiitma sõnul on mahetootmise lõpetamise järel loomad palju tervemad, sest saavad söötadega kõik vajalikud toitained kätte.
Kuna mahetootmises ei tohi loomadele kõiki söötasid (näiteks rapsikooki, päevalillekooki) anda, tekkis lehmadel proteiinipuudus, mis andis tagasilöögi eelkõige hea produktiivsusega lehmade osas, kellest mõni tuli lausa karjast välja arvata, väiksema lüpsiga loomad ja ka lihaloomad elavad mahetootmise tingimustes aga ideaalselt.
Mahepõllumajandustootjaid on Eestis praegu 1360 ja see arv on aastatega pidevalt kasvanud. Samas tegeleb mahetoodete töötlemisega vaid 30 ettevõtet. Enamik neist on väikefirmad, kelle mahud on üsna väikesed.