/nginx/o/2010/02/17/314215t1hab97.jpg)
Teist valitsusperioodi taotlev Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt käis välja uued maksulangetused ning lubas propageerida töötegemist sotsiaalabist elamise asemel.
Rootsi parempoolsed tahavad inimesed tööle panna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljast parteist koosnev paremtsentristlik allianss on võtnud nõuks Rootsi poliitiline maastik tõsiselt ümber kujundada. Traditsiooniliselt on Rootsis võimutsenud vasaktsentristlikud sotsiaaldemokraadid.
Rahvaküsitlused näitavad, et parempoolsed on 19. septembril toimuvate valimiste künnisel vasakpoolsetest ees. Seda kindlasti ka seetõttu, et Rootsi majandus on osutunud tänavu üheks edukamaks Euroopas.
Sotsiaaldemokraatide liider Mona Sahlin lubab aga jäägitult pühenduda Rootsi hällist-hauani sotsiaalsüsteemile, ühtlasi jätkub tal kriitikanooli valitsuse väidetavalt saamatu tööjõupoliitika aadressil.
Reinfeldtile tõi 2006. aastal võidu lubadus alandada Rootsi makse, mis on aastakümneid maailma tipptasemel uhkeldanud. Samuti tõotas ta erastada terve rea riigifirmasid. Kui september talle taas edu toob, võib ta turgu ja ettevõtlust toetavaid reforme veelgi kindlustada ja süvendada riigis, mis viimasest 78st aastast tervelt 63 sotsiaaldemokraatide taktikepi järgi on elanud.
Reinfeldt seadis eesmärgiks kärpida eeloleva 4 aastaga makse 20 miljardi Rootsi krooni võrra, pidades ühtlasi silmas 6,1 miljoni pensionäri ning keskmise ja madala sissetulekuga inimese huve. Opositsioon aga unistab kõrgematest maksudest.
«Meie kava loob töökohti ja innustab inimesi tööle hakkama,» ütles Reinfeldt.
Plaanitavad maksukärped jõustuksid alles siis, kui Rootsi oma riigirahandusega plussi jõuab, mis praeguste arvestuste kohaselt peaks juhtuma aastal 2012.
«Me tahaksime nimetatud algatused järgmisel valitsusajal kindlasti teoks teha, kuid riigirahandust me samas ohvriks ei too,» ütles Reinfeldt.
Fakt, et valitsus võib rääkida samaaegselt maksulangetustest ja tugeva sotsiaalsüstemi säilitamisest, annab tunnistust Rootsi majanduse tugevusest ülejäänud Euroopaga võrreldes. Selle peale on alliansil valimiskampaanias hea rõhuda.
Rootsi eelarvepuudujääk peaks tänavu tulema kõige väiksem Euroopas ehk 2,1 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Majandus taastub kiires tempos.
Langemas on ka töötusmäär, mis on samas siiski 8,1 protsenti ja annab opositsioonile piisavalt laskemoona. Peamiselt rõhutavad sotsiaaldemokraadid seda, kuivõrd palju on ilma tööta noori inimesi.
Copyright The Financial Times Limited 2010.