/nginx/o/2010/06/21/390551t1h934e.jpg)
Lõuna-Korea president Lee Myung-bak tegi eile ootamatult ettepaneku kehtestada uus maks, millest laekuv raha läheks Põhja-Koreaga ühinemise kulutuste katteks.
Lõuna-Korea hakkab ühinemiseks raha koguma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Olukord Korea poolsaarel on pärast märtsikuist Lõuna-Korea sõjalaeva Cheonani põhjalaskmist olnud eriliselt pingeline. Ühinemine ei ole kaugeltki teemaks olnud ning seetõttu võib Lee ettepanekut võtta kui märkimisväärset kursimuutust. Lee on ühinemist alati vaadelnud kui kauget ja teoreetilist mõistet.
«Käes on pragmaatilise poliitika aeg,» ütles Lee Jaapani koloniaalikkest vabanemise 65. aastapäeva puhul peetud kõnes. «Ühinemine tuleb nagunii.»
Lee sõnutsi kutsutakse kokku ekspertide kogu, kes arutab läbi maksu praktilised aspektid.
President ei selgitanud, miks ühinemine tema jaoks pakilisemaks on muutunud, kuid julgeolekuteenistus on üha enam hirmul põhjapoolse režiimi kokkuvarisemise pärast. Üldiselt usutakse, et sealne valitseja Kim Jong-il on pärast 2008. aastal läbielatud rabandust üha põduram.
Pärast seda, kui selgusid Saksamaade taasühinemise tohutud kulud, on lõunakorealased eelseisvaid väljaminekuid väga kartma hakanud. Valitsuse arvutuste kohaselt võib see samm maksma minna üle 1000 miljardi dollari.
Kultuurilisest kontekstist lähtuvalt on ühinemismõte samas populaarne. Paljud riigiametnikud väidavad ühtlasi, et odav tööjõud ja põhjapoolsete alade arengupotentsiaal aitaks Jaapaniga tõsisemalt konkureerida.
Lee rõhutas oma kõnes jäika poliitikat Põhja-Korea suhtes ja ütles, et enne heanaaberlike majandussuhete arutamist tuleks Pyongyangil demonteerida oma tuumarelvad. Juhul, kui viimane seda teeb, pakub Lee hõimuvendadele infrastruktuuri arendamiseks 40 miljardit dollarit.
Paljud Lõuna-Korea ametnikud pooldavad varianti, et Põhja-Korea jääks poolautonoomseks enklaaviks, kuhu saaks süstida investeeringuid, kuni majandused tasapisi integreeruvad. Samas tunnistavad nad, et seejuures süveneks sotsiaalne lõhe.
Põhja-Korea reageerib maksuplaanidele ilmselt vihaturtsatusega – nagu ikka, kui ühinemise kontekstis reziimimuutust mainitakse. Lisaks on Pyongyang juba niigi sapine täna algavate USA ja Lõuna-Korea uute sõjaväeõppuste pärast.
Lõuna-Korea taastub jõudsasti majanduslangusest ning peaks tänavu saavutama ligikaudu 6-protsendilise kasvu. Uus maks võib rahvale aga vastukarva olla, kuna paljud majapidamised on sügaval võlgades, mures langevate eluasemehindade pärast ja hädas kõrgete hariduskuludega.
Copyright The Financial Times Limited 2010.