Ukrainas on tekkinud vabatahtlike naiste armee

Naissõdur Foto: AP / Scanpix

Dnepropetrovskis, kitsas kapsa ja peedi järele lehkavas köögis, rügab seltskond naisi terve öö tööd teha, et Ukraina sõdureile rindele kuivatatud borši valmistada. Üks kott toidab ära kümme meest. Ja igas pakikeses on ka käsitsi kirjutatud sedel: «Head isu. Valmistatud armastusega.»

 «Kes siis kaitseministeeriumis borši hakkab tegema?» vahendab New York Times ämmaemanda Tatjana Sirko sõnu, kes hiljuti õhtul vabatahtlikuna toitu valmistas. «Ma tahan kuidagi aidata. Ma tahan meie poisse aidata. Neil pole kerge.»

Suve lõpuks olid mässulised Ukraina armee poolt taganema sunnitud. Seepeale tulvasid nn separatistidele piiri tagant appi Vene väed, asusid laastavale vasturünnakule ning tagasid septembriks hapra vaherahu.

Kuna NATO dokumendid viitavad värskete Vene vägede sissetoomisele, valmistub Ukraina uueks pealetungiks. Kuigi Ukraina valitsus kinnitab, et on mis tahes rünnakuiks valmis, varjab ettevalmistusi saladuskate, mis paljude arvates on mõeldud nõrkuse varjamiseks.

Kõige nähtavamal moel valmistuvadki eelseisvateks katsumusteks vabatahtlikud, kelle aktiviseerumine pakub kasvõi natuke lootust võitluses ülekaaluka vastasega.

Valdavalt on vabatahtlikeks naisterahvad, kes teevad ööpäev läbi tööd logistikakeskuses, kust saadetakse teele kõikvõimalikke tooteid – koduseid hapukurke, iseõmmeldud aluspesu ning kuskilt ostetud sõjavarustust nagu öise nägemise sihikuid püssidele.

Ühes toas sätiti hunnikutesse käsistsi tehtud kuuliveste – midagi ainuomast Ukrainale, mis on tuntud käsitöö poolest, kuid sõjaliselt sügavalt alarahastatud.

Vabatahtlikud on võtnud üle isegi otseselt sõjaväge puudutavaid ülesandeid: üks rühm tsiviilisikutest mehaanikuid Žovti Vodis remondib sõjaväelaste veoautosid ja soomukeid, mis on «iidsed» ja lähevad pidevalt rikki.

«Meie poisid, meie mehed, nad kaitsevad riiki, meie riiki, ja kõik sõltub neist,» ütles reisikorraldaja Nataša Naumenko, kes Dnepropetrovskis logistikat korraldab.

«Nende vaim peab olema tugev,» jätkas Naumenko. «Meie tahame saata neile kodusoojust, et nad tunneksid, et nad ei seisa seal lihtsalt niisama. Nende naised, nende emad, nende tütred on valmistanud neile borši...»