Naftaraha teeb igast norralasest miljonäri

Norra Statoili naftaplatvorm Aker Barents. Foto: Harald Pettersen / Statoil / AP

Nafta hinna kukkumine maailmaturul survestab ka Norra naftatööstust. Kuid norralaste õnneks on riigi suured naftatulud aastakümnete jooksul investeeritud riiklikku naftafondi, mille väärtus kasvab mürinal, kirjutab Soome rahvusringhäälingu uudisteportaal yle.fi.

Naftabarreli kukkuv hind on viinud koondamiste ja uute projektide külmutamiseni Norra naftasektoris. Kuid ülirikkal maal ei ole väga muret: 1960ndatest saadik on naftaraha investeeritud riikliku fondi kaudu väärtpaberitesse ja kinnisvarasse.

Fond on maailma suurim, selle turuväärtus on 690 miljardit eurot ja viimaste aastatega on selle väärtus pea kahekordistunud. Norra rahvaarvuga jagades teeb fond igast norralasest kroonimiljonäri.

Norra riigieelarves kasutatakse fondi raha maksimaalselt nelja protsendi jagu aastas, praktikas isegi vähem. Norra praegune valitsus on otsustanud fondi osa uues eelarves pisut suurendada, kuid selle osakaal jääb siiski alla kolme protsendi kogu eelarvemahust.

Yle.fi intervjueeritud norralased suhtuvad fondi erinevalt: mõne arvates on rahvas ära hellitatud, mõne arvates võiks aga fondi raha targemini ja võrdsemalt kulutada. Näiteks tasuta koolitoidule.

Raha rohkus võib olla ka probleem. Fondi kogunenud varanduse hooletu kulutamine võib inflatsiooni taevani tõsta ja riigi konkurentsivõime nullida. Juba praegu on naftaraha tõstnud Norra palgataseme nii kõrgele, et eksportööridel on raske ülemaailmses konkurentsis püsida, tõdeb Oslo ülikooli makromajanduse professor Hilde Bjørnland.

«Investeeringud väikeettevõtetesse, uuringutesse ja innovatsiooni on liiga väikesed võrreldes teiste riikidega. Võib olla, et oleme võtnud nafta tõttu asju liiga lõdvalt,» ütles Bjørnland.

Fondi haldab Norra keskpank. Viimaste aastate jooksul on fondihaldurid hakanud võtma investeerides rohkem riske, et suurendada tootlust.

Siiski peab Norra olema ka valmis selleks, et nafta lõpeb. Bjørnlandi sõnul on viimastel aastatel avastatud mitu uut maardlat, seega peaks musta kulda veel aastakümneteks jaguma. Aga ikkagi mitte igavesti. Pealegi on uued leiukohad piirkondades, kus naftapuurimine on keerulisem ja kallim.

«Nafta moodustab Norra majandusest 30-40 protsenti. Kui see lõpeb, on muutus tohutu,» ütles Bjørnland.

Naftafondi idee on, et mõistlikult investeeritud tuhanded miljardid kroonid toetavad norralasi ka pärast naftavarude ammendumist.

«Fond peaks olema igavene, sellest tohiks kasutada vaid juurdekasvu jagu. Fond ei peaks tegema ainult meid rikkaks, vaid ka järgmisi põlvkondi,» rääkis Bjørnland.