Vaidlustuskomisjon lükkas ka kolmanda Väinamere Liinide kaebuse tagasi

Parvlaev Saaremaa. Foto: Küllike Rooväli

Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis rahuldamata kolmanda Väinamere Liinide (VL) kaebuse, millega laevafirma soovis tunnistada kehtetuks Tallinna Sadama (TS) võidu majandusministeeriumi hankel suursaarte ja mandri vahelise parvlaevaliikluse korraldamiseks.

Komisjoni hinnangul oli otsus TS tütarettevõtete TS Laevad ja TS Shipping ühispakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamiseks kooskõlas riigihankeseadusega. Samuti pole komisjoni hinnangul alust ühispakkujate pakkumus tagasi lükata.

VL kaebuse kohaselt ei suuda ühispakkujad tagada nelja riigihanke tingimustele vastava laeva olemasolu hiljemalt 1. oktoobril 2016, laevade projekteerijal ja ehitajal puudub jääklassiga laevade ehitamise kogemus, laevade suurem süvis ja pikkus ei võimalda nendega Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel opereerimist, ning lisaks ei mahuta need nõutaval hulgal sõidukeid (150).

Vaidlustuskomisjon leidis, et selliste väidetega seab VL uuesti kahtluse alla ühispakkujate pakkumuse kvalifitseerimise, kuid selles osas on komisjon juba otsuse teinud ja leidnud, et hankija ehk ministeeriumi otsus pakkumus kvalifitseerida oli õiguspärane. Oma varasemat otsust komisjonil üle vaadata alust pole.

Komisjon lisas ka, et vaidlus jääklassiga laevade projekteerimise ja ehitamise kogemuse olemasolu või puudumise üle pole asjakohane, sest hanke tingimused ei nõudnud sellekohaste referentside esitamist.

Hankele esitatud dokumentide kohaselt on TS tütarfirmade pakutavate uute laevade süvis 4 m, 18 cm vähem kui VL laevadel. Samuti peavad hanke tingimuste järgi laevad vastama sadamarajatistele ja veeteedele, ning sadamate haldaja OÜ Saarte Liinid on ministeeriumile kinnitanud, et ühispakkujate pakutavad laevad on sobivad. Ehkki uutel laevadel on sõidukite mahutamiseks 755 liinimeetrit võrdluses praeguste laevade 902 liinimeetriga, ei anna see komisjoni arvates alust võita, et 150 autot laevale ei mahu.

VL taotles kaebuses ka, et pöördutaks Euroopa Kohtu poole, saamaks eelotsus riigiabi lubatavuse küsimuses. Vaidlustuskomisjon leidis ent, et VL ei ole esitanud tõendeid ühispakkujate võimaliku riigiabi saamise kohta ei minevikus, praegu ega tulevikus, seega pole pöördumine Euroopa Kohtu poole võimalik.

Vaidlustuskomisjon möönas, et ühispakkujad on hankija mõju all olevad äriühingud, kuid üksnes see asjaolu ei anna alust pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks, sest tuleks tõendada, et seotus hankijaga andis ühispakkujatele konkurentsieelise. Riigihankeseadus ei keela riigi äriühingutel riigihanketel osalemist.

VLi kaebuse kohaselt oleks ministeerium pidanud ühispakkujate pakkumuse tagasi lükkama kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse. Ministeerium aga teatas oma selgitustes komisjonile, et põhjendamatult madala pakkumuse kahtlust ei tekkinud, sest ühispakkujate pakkumus ületas praeguse toetuste taseme 1,5 miljoni euroga aastas.

Vaidlustuskomisjon märkis samuti, et ei nõustu kaebuse väitega, et TS tütarfirmade ja VL pakkumuste maksumuste vahe ei olnud 10 protsenti vaid enam kui 30 protsenti. Hankedokumentide kohaselt tuli võrrelda pakkumuste nüüdisväärtusi, mis TS tütarfirmade pakkumusel oli 241,1 miljonit eurot ja VL omal 270,9 miljonit. Seega oli vahe 29,8 miljonit eurot ehk umbes 10 protsenti, leidis komisjon.

VL võib vaidlustuskomisjoni otsuse kümne päeva jooksul halduskohtusse edasi kaevata.