/nginx/o/2014/11/21/3541415t1h1537.jpg)
Eestlaste teleriostu uuring näitab, et mida aeg edasi, seda nutikamaid ja suuremaid mudeleid ostetakse.
Eestlased ostavad aina nutikamaid telereid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turu-uuringufirma GfK Retail and Technology tehtud jaeturu uuring näitab, et kolme aasta jooksul on Eestis peaaegu kahekordistunud Smart TVga telerite ehk nutikate telerite müük ning samuti ostetakse järjest enam kõrgresolutsioonilise ja suure ekraaniga televiisoreid.
Jaeturu uuringu tulemused näitavad, et 2012. aastal olid 30 protsenti kõigist müüdud televiisoritest nutikad, kuid ajas on nutitelerite müügi osakaal aina kasvanud – selle aasta oktoobris moodustas nende müük 55 protsenti kõigist müüdud teleritest.
Samuti on ajas pidevalt kasvanud ostetud telerite ekraanide mõõdud – viimase kuu seisuga on iga neljas müüdud teler 46-tollise ekraaniga või suurem.
«Teleri kasutusvaldkond ei ole enam pelgalt kanalite vaatamine, see on kujunemas koduseks multimeediakeskuseks. Tarbijate eelistused ja ootused ning telerite võimekus on võrdeliselt aina kasvanud ning see tendents jätkub. Tootjad pakuvad aina nutikamaid telereid, aina kõrgema resolutsiooniga ekraane ja tarbijad ka soovivad aina paremaid lahendusi,» ütles GfK Retail and Technology Eesti juht Heiko Hera.
Kuigi telerite suurus ja võimekus on aina parenenud, on kolme aasta jooksul alanenud telerite keskmine hind. Kui aastal 2012 maksis teler keskmiselt 520 eurot, siis aastal 2014 on televiisori keskmine hind 503 eurot.
«Tehnoloogia, sealhulgas televiisorid, on mõnes mõttes deflatsiooniline valdkond, kus tooted muutuvad küll järjest paremaks ja sisukamaks, kuid hind alaneb sellegi poolest. Viimastel aastatel on müüdud keskmiselt seitsekümmend kuni seitsekümmend viis tuhat telerit aastas, kuid müügist saadav tulu väheneb,» sõnas Hera.