/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2014/11/20/3539439t1h4279.jpg)
Äsjataastatud riikliku matusetoetuse maksmise aluseks valitud toimetulekupiir tekitab sotsiaaltöötajates segadust ja arusaamatust.
Matusetoetusest abivajajad tuge ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
BNSi teatel taastas riigikogu kolmapäeval vaestele osaliselt riikliku matusetoetuse maksmise, muutes 70 poolthäälega riikliku matusetoetuse seadust.
Küll ei hakata riiklikku matusetoetust maksma kõigile, vaid üksnes nendele, kes kuuluvad toimetulekutoetust saanud perekonda sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Vaesusepiiri hakkavad ametnikud tuvastama toimetulekutoetuse saamise alusel.
Avinurme valla sotsiaalnõunik Tiina Tuur ütleb, et kuigi hiljuti oli nende valla toimetulekutoetuse saajate hulgas üks matus, kus kindlasti oleks olnud inimesel abi vaja, on tema jaoks arusaamatu matusetoetuse sidumine toimetulekutoetusega.
«Kadunukesed on enamasti eakad, aga toimetulekutoetuse saajad on valdavalt noored inimesed ja pered. Ma arvan, et aasta lõikes tuleb kuni kolm inimest, kellele reaalselt seda toetust maksma hakatakse,» märgib Tuur.
Vajadus matusetoetuse järele on tema sõnul suurem – puudutamata jäävad näiteks töövõimetuspensionil olevad inimesed, kes peavad pereliikme matma, sest toimetulekupiir on väga õrn ja palju on selliseid inimesi, kes jäävad 5 euroga sellest välja.
«Tal jääb 92, 93 või 95 eurot kuu kuluks, aga matuse korraldamine alla 500 euro ei tule kõne alla,» ütleb Tuur.
Omavalitsuse jaoks on riiklik matusetoetus ainult kriisiabiks. Parema lahendusena näeb sotsiaalnõunik matusetoetuse sidumist sissetulekupiiriga, mida arvestatakse vajadusepõhise peretoetuse, toimetulekutoetuse ja vallasiseste toetuste määramisel.