Puust ette ja punaseks: mis muutub autode käibemaksustamises

Automüügisalong Foto: ITAR-TASS / Scanpix

Alates 1. detsembrist kehtib uus kord, millega piiratakse sõiduauto ning selle tarbeks kaupade ja teenustele ostmisel makstud käibemaksu mahaarvamist. Nüüd on rahandusministeerium valmis saanud ka põhjaliku juhendiga sellest, mis täpsemalt muutub.

Kui ettevõtluseks ostetud sõiduautoga tehakse ka erasõite, siis on sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang 50 protsenti hoolimata sellest, millises mahus erasõite tehakse. Muudatuse eesmärk on maksustada sõiduautode kasutamist õiglasemalt, mis ühtlasi suurendab riigieelarve laekumist.

Millistele sõiduautodele piirang kehtib?

Sõiduauto on M1-katekooria (sh M1G) sõiduk, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta.

Kui ettevõttesse ostetud sõiduautoga tehakse lisaks töösõitudele ka erasõite, siis kehtib kord, et ettevõtluses kasutatava sõiduauto ostmisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning selle tarbeks kaupade ja teenuste saamisel arvatakse käibemaksust maha 50 protsenti sisendkäibemaksu.

Näide 1. Peetakse sõidupäevikut, kust autoga tehakse:

Töösõite 100km

Erasõite 400km

Kokku 500km

Sisendkäibemaksu saab maha arvata 50protsendi ulatuses, sõltumata asjaolust, et tööga seonduvaid sõite oli vähem.

Näide 2. Peetakse sõidupäevikut, kus autoga tehakse:

Töösõite 400km

Erasõite 100km

Kokku 500km

Sisendkäibemaksu saab maha arvata 50protsendi ulatuses, sõltumata asjaolust, et tööga seonduvaid sõite oli rohkem.

Näide 3. Sõidupäevikut ei peeta, erisoodustust makstakse täissumma pealt. Hinnanguliselt on erakasutus 60 protsenti läbisõidust.

Sisendkäibemaksu saab maha arvata 50 protsendi ulauses.

Kui maksukohustuslasel on ka maksuvaba käive või tegevus, mida ei loeta ettevõtluseks, siis tuleb sisendkäibemaksu mahaarvamisel arvestada ka neid asjaolusid.

Millised on sõiduautoga seotud kulud?

Näiteks sõiduauto mootorikütus, varuosad, hooldus, remont, parkimistasud, kulutused sõiduauto transpordile (praamipilet). Sõiduauto kulu ei ole reklaami paigutuse kulud, samuti haagise ost või rent.

Millal piirang ei kehti?

1. Kui sõiduautot kasutatakse eranditult vaid ettevõtluse tarbeks.

2. Kui sõiduauto ostetakse müügiks tingimusel, et et maksukohustuslane tegeleb sõiduautode müügiga ning ei võta neid muul otstarbel kasutusele.

3. Kui sõiduauto ostetakse kasutuslepingu alusel kasutusse andmiseks tingimusel, et maksukohustuslane tegeleb sõiduautode kasutusse andmisega ning ei võta neid muul otstarbel kasutusele.

4. Kui sõiduautot kasutatakse peamiselt taksoveoks tingimusel, et maksukohustuslasel on taksoveoluba ja sõidukikaart.

5. Kui sõiduautot kasutatakse peamiselt õppesõiduks tingimusel, et maksukohustuslasel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba või ta osutab mootorsõidukijuhi õpetajana teenust isikule, kellel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba.

Kuidas MTA-le tõestada, et sõiduautot kasutatakse ainult ettevõtluseks?

Maksukohustuslane peab tagama, et sõiduautot kasutatakse vaid sellel otstarbel. Selleks kehtestab maksukohustuslane oma sisekorras sõiduauto kasutamise kohta reeglid. Üldjuhul peaks eranditult ettevõtluses kasutatav sõiduauto olema pargitud töövälisel ajal ettevõtte juures. Seega kõigepealt ettevõte otsustab, kuidas sõiduautot kasutatakse ning seejärel, kuidas sellist kasutamist kindlustatakse ning kuidas on sõiduauto kasutamist võimalik nii juhtkonnal kui ka maksuhalduril kontrollida.

Mis saab siis, kui annan sõiduauto kasutada töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele?

Ka neile tasu eest kasutada andmisel ei ole õigus sellise sõiduauto ja selle tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel õigus käibemaksu täies ulatuses maha arvata, kuna see on sõiduauto eratarbeks kasutada andmine. Topeltmaksustamise vältimiseks ei loeta oma töötajale sõiduauto tasu eest kasutada andmist käibeks ning teenust ei maksustata käibemaksuga, va taksod ja õppesõiduautod.

Mis saab siis, kui sõiduauto kasutusotstarve vahepeal muutub?

Kui sõiduauto kasutusotstarve muutub kahe aasta jooksul, näiteks esimesel aastal kasutatakse autot ainult ettevõtluses, aga järgneval aastal tehakse ka erasõite, siis tuleb teha ümberarvestus. Sel juhul tuleb kasutusotstarbe muutumise kuul mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerida võttes aluseks 24-kuulise perioodi.

Näide 1: Sõiduauto osteti jaanuaris 2015 ning arvati sisendkäibemaks maha 100%-di ulatuses 4 000 eurot, kuna sõidukit kasutatakse vaid ettevõtluseks. Oktoobrist 2015 hakatakse sõidukit kasutama ka erasõitudeks. Jaanuar–september 2015 ehk 9 kuu kasutusosas on mahaarvamisõigus 1500 eurot (9/24 x 4000). Oktoobris kasutusotstarve muutus, seega järgneval perioodil saab sisendkäibemaksu maha arvata 50 protsendi ulatuses so 1250 eurot (15/24 x 2000 (so 50% 4000-st)).

Ümberarvestuse tulemus 1250 eurot (4000 – 1500 – 1250) tuleb deklareerida 2015. aasta oktoobrikuu käibedeklaratsiooni lahtris 10.

Lisaks toimub ka põhivara 5-aastane jälgimine.

Näide 2: Sõiduauto ostetakse detsembris 2014 hinnaga 20 000 eurot + käibemaks 4000 eurot. Soetamisel arvatakse maha 50 protsenti sisendkäibemaksust (2000 eurot). Auto müüakse veebruaris 2017. Korrigeerimise perioodi kolme esimese kalendriaasta eest (2014, 2015, 2016) on sõiduauto sisendkäibemaksu õigus maha arvata 50 protsenti, ehk 3 x 400=1200 eurot. 2017. a ja 2018. a eest on õigus sisendkäibemaksu maha arvata 100 protsenti, ehk 2 x 800=1600 eurot. Seega korrigeerimise tulemusena on kokku sisendkäibemaksu mahaarvatav osa 2800 eurot. Arvestades, et sõiduauto ostmisel arvati sisendkäibemaksu maha 2000 eurot, siis korrigeerimise tulemusena 2017. a veebruaris arvatakse lisaks maha 800 eurot (2800-2000), mis kajastatakse 2017. a veebruari deklaratsiooni lahtris 11.

Enne 1. detsembrit ostetud sõiduautode, mida kasutatakse nii ettevõtluses kui ka eratarbes, osas sisendkäibemaksu korrigeerimist tulenevalt sõiduauto eratarbes kasutusele ei tehta. Rohkem näiteid leiate käibemaksuseaduse kommentaaridest §-st 30.

Miks 50-protsendiline piirang?

Sisendkäibemaksu 50-protsendilise mahaarvamise piirangu kehtestamiseks koostatud analüüsis on  tuginetud mitmetele andmeallikatele, sealjuures rahvusvahelisele kogemusele, ekspertarvamusele, erinevatele otsestele tõenditele sõiduautode erakasutuse kohta Eestis ning ka kaudsetele andmetele ja hinnangutele.

Teiste riikide praktika

Enamik Euroopa Liidu liikmesriikidest piirab sõiduautode ning nende tarbeks ostetud kaupadelt ja teenustelt sisendkäibemaksu mahaarvamist. Piiranguid ei ole kehtestanud Eesti, Tšehhi, Slovakkia, Saksamaa, Luksemburg ja Holland.