/nginx/o/2011/04/15/558438t1heaf5.jpg)
Riigikogus täna vastu võetud laevaregistri ja kinnistusraamatu seaduste muutmise seaduse kohaselt muutuvad laevakinnistusraamatus hüpoteegid avalikuks, kuid ka kinnistusmenetlus läheb lihtsamaks ja efektiivsemaks.
Laevade hüpoteegid muutuvad avalikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu muutis täna 81 poolthäälega laeva lipuõiguse ja laevaregistrite, kinnistusraamatu- ja abieluvararegistri seadust. Seadusemuudatus teeb laevakinnistusraamatu pidamise tehniliselt sarnaseks kinnistusraamatu pidamisega.
Uus laevakinnistusraamatu infosüsteem on üles ehitatud kinnistusraamatu infosüsteemi platvormile, teatas riigikogu pressiteenistus. Kuna õiguslikult sarnaneb laevakinnistusraamat väga kinnisturaamatuga, oli seadustes mõistlik sätestada ka registrite sarnane menetlusprotsess ja tehniline pool. Näiteks tehakse avalikuks laevahüpoteekide kohta käivad kanded, muudetakse õiguste paigutust registriosa jagudes.
Uus infosüsteem muudab registripidajale menetluse lihtsamaks ja efektiivsemaks. Majanduslikke mõjusid laevaomanikele muudatus kaasa ei too, sest täiendavaid kohustusi neile ei lisandu.
Laevakinnistusraamat on riiklik register, mis koosneb laevaregistrist ja ehitatavate laevade registrist. Laevakinnistusraamatusse kantakse andmed laevade, laevade omandiõiguste, laevadega seotud hüpoteekide (laevahüpoteekide) ja muude asjaőiguste ning märgete kohta. Laevakinnistusraamatuga seotud kinnistamisavaldusi laekub keskmiselt 50-70 avaldust aastas. Seadus jõustub tuleva aasta 3. veebruaril.
Seadusemuudatus on seotud riigikogus 11. juunil vastu võetud kohtute seaduse muutmise seadusega, millega muu hulgas anti laevakinnistusraamatu pidamine üle kohtu registriosakonnalt Tartu maakohtu kinnistusosakonnale.