Šveitsi teadlased on enda arvates veenvalt tõestanud, et pankuritel on kombeks rahalise kasu nimel luisata.
Teaduslik uuring: pankurid kalduvad valetama
Zürichi ülikooli töögrupp jõudis pankureid uurides järeldusele, et «panganduses domineeriv kultuur nõrgendab ja õõnestab aususe norme, mis tähendab seda, et meetmed ausa kultuuri taaskehtestamiseks on väga tähtsad».
Nagu kirjutab Financial Times, osales ajakirjas Nature avaldatud uuringus 200 pankurit, kellest 128 töötavad ühes ja samas rahvusvahelises suurpangas.
Pankurid jagati juhuslikkuse alusel kahte gruppi. Enne «uurimismängu» käivitumist esitati grupile A pangandust puudutavaid küsimusi, grupilt B päriti aga asju igapäevaste ja koduste harjumuste kohta.
Mäng ise seisnes selles, et pankurid viskasid kümme korda kulli ja kirja. Keegi teine tulemust ei näinud ning nad kandsid oma sooritused teadlastele ette onlainis. Pankurid teadsid juba ette, et üks kahest – kull või siis kiri – toob iga viske puhul kaasa 20-dollarilise auhinna.
Kui kõik olnuks kristalselt ausad, kujunenuks võidukate visete osakaal mõlema grupi puhul 50-protsendiliseks.
Grupp B osutus üsnagi ausaks tulemusega 51,6 protsenti. Grupp B, mis oli eelnevalt küsimustega pangandusele häälestatud, väitis võidukate visete osakaaluks 58,2 protsenti.
Tegemist on statistiliselt kaaluka kaldega ebaaususe suunas. Valetajaid oli hinnanguliselt 26 protsenti.
Pankurid «käituvad tavaolukorras keskeltläbi ausalt,» ütles Zürichi töögrupi liige Michel Marechal. «Aga kui esile kerkib nende identiteet pangatöötajatena, muutub märkimisväärne osa [neist] ebaausaks.»
«Need leiud kinnitavad teatud levinud arusaamu selle kohta, kuidas finantssektoris asjad käivad,» ütles uuringut kommenteerides Lyoni ülikooli majandusprofessor Marie Claire Villeval.
Šveitsi teadlased pakuvad välja mitmeid meetmeid, mille abil pankureid ausamaks kasvatada – näiteks arstide stiilis ametivanne.