Kisel: Eestil puudub Soome mõjutamiseks piits ja präänik
19. november 2014, 18:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestil pole Soome mõjutamiseks veeldatud gaasi (LNG) terminali asukohavalikul erilisi võimalusi, seega on lahendus, kus Soome saab suure ja Eesti väikse terminali võimalikest parim, ütles energeetikavaldkonna ekspert Einari Kisel.
«Eestil pole ühtki head piitsa ega präänikut, et sundida Soomet LNG terminali kinni maksma. Sest kui suur terminal tuleks Eestisse, peaks selle suuremalt osalt kinni maksma ikkagi Soome kui suurem turg,» ütles Kisel, kes oli varem majandusministeeriumis energeetika asekantsler, kuid ülemöödunud aastast töötab maailma energeetikanõukogu WEC Euroopa regionaaljuhina. «Seega võib öelda, et Eesti valis võimalikest variantidest parima.»
Kiseli sõnul võiks väikese terminali, mida Eesti ja Soome peaministri kokkulepe Eestisse võimaldab ehitada, aastane maht olla 15 000 - 20 000 kuupmeetrit veeldatud gaasi. «Selle mahuga teenindataks peamiselt laevu, aga osa oleks ka reservkütus gaasiturbiinidele, mida Elering peab käivitama kui Eesti-Soome merekaabel rivist väljas on,» ütles ta. «Veel võib öelda, et see terminal loob hinnareferentsi, mistõttu peaks siseturul minema hinnad vähe soodsamaks. Kuid selle referentsi loob suuresti ka Leedu LNG terminal.»
Sestap muutub uuesti aktuaalseks terminali asukoha küsimus. Kisel märkis, et eelis on neil sadamatel, kus käib suurem hulk laevu, st potentsiaalseid kliente. «Diskussioon asukoha osas on, nagu näha, juba vaikselt käivitumas,» tõdes ta.
Laevadele rakendub rangem kütusedirektiiv 2015. aasta lõpust, seega pole laevaomanikele pikka tähtaega enam antud selleks, et oma lauseid LNG kütusele ümber seadistada. Selleks saavad reederid taotleda Euroopa transpordirahastusest kuni 70-80 protsendi ulatuses toetust.
Ka peamiselt laevu teenindavale LNG terminalile on võimalik Euroopa transpordirahast toetust saada, kusjuures protsentuaalselt isegi enam kui energeetikarahastusest. Seda, et mõni ettevõte terminali täitsa ilma toetusteta, oma kulu ja kirjadega rajab, ei ole Kiseli sõnul tõenäoline: «Selline stsenaarium ei tundu väga reaalne olevat.»