Ostja kahtlustab populaarset veebipoodi hindadega vassimises

Tarbijakaitseamet hoiatab veebipoodide eest. Foto: SCANPIX

Postimehe lugeja märkas, et veebipood ooolala.ee näitab kauba alghinda suuremana, kui see tootja kodulehel on.

«Olen leidnud mitmeid naisteriiete brände, mida nad müüvad väidetavalt 75-protsendilise allahindlusega, ent kui kontrollida toote hinda brändi kodulehelt, siis ei ole see riideese mitte kunagi nii palju maksnud ja tegelikku

Foto: Lugeja pilt

allahindlust ei olegi,» kirjutab lugeja. Ta tõi näite, et hiljuti müüs ooolala.ee Rayzzo kleiti 32 euroga ning selle alghinnaks oli märgitud 95 eurot. Rayzzo kodulehel on aga kleidi alghind 35 naela ehk ligi 44 eurot ning see on allahinnatud 25 naela ehk umbes 31 euro peale.

Tema sõnul on ooolala.ee puhul suurem osa näiteid sellised, et tootja kodulehel on asjade täishind sama suur kui ooolala.ee soodushind, kusjuures viimane pakub alati vähemalt 65-protsendilist allahindust. «Avastasin selle, kui ostsin endale 100-eurose kleidi 30 euroga. Kui oleksin teadnud, et see kleit ei ole mitte kunagi üle 30 euro maksnudki, poleks ma tõenäoliselt seda ostnud.»

Ooolala.ee tegevjuhi Nadim Taoubi sõnul kontrollivad nad iga kampaania puhul, milline on hinnapoliitika seal riigis, kust nad tooteid tellivad. «Meie eesmärgiks on pakkuda soodsaid hindu, kuid me ei saa sajaprotsendiliselt tagada, et need on väikseimad hinnad, mida internetist leida võib. Seda seetõttu, et jaehinnad varieeruvad riigiti ning riikides on erinev hinnapoliitika. Näiteks Suurbritannia moebränd Rayzzo müüb välisriikidesse oma tooteid kallimalt kui koduturule,» selgitas Taoubi, kelle sõnul määrab toodete soovituslikud hinnad eri riikides tootja ise. «Meie vaid järgime soovituslikke hindu puudutavaid ettekirjutusi ning meil ei ole selles osas väga suurt mänguruumi.»

Taoubi möönis, et mõistab kliendi reaktsiooni, kuid samas loodab, et tema selgitus aitab ehk hindade kujunemise ja kasutamise praktikat paremini mõista. «Meil on rohkem kui 100 000 liiget nii Eestis kui ka Soomes, mis kinnitab, et meie tooted on nõutud ja hinnatud ning seda just seetõttu, et võimaldame klientidele soodsaid hindu,» ütles ta, lisades, et suuri allahindlusi saavad nad pakkuda seetõttu, et ostavad suure hulga tooteid ühelt konkreetselt brändilt ega suhtle vahendajatega.

Tarbijakaitseameti avalike suhete juhi Hanna Turetski sõnul on hinnakujundus vaba ning iga müüja võib toodetele lisada juurdehindluse. Oluline on, et tarbijale esitatud hind oleks ka lõpphind. «Tootja üldiselt müübki kaupu odavamalt ning edasimüügihinnad võivad seetõttu ka erineda. Hinnamanipulatsioon on keelatud vaid konkreetse ettevõtte piires,» ütles Turetski ning lisas: «Kuna antud juhul ei ole meile teada, kust müüja oma kauba saab, siis ei saa me ka hinnata, kas esialgselt näidatud hind on õige või mitte.»