Päevatoimetaja:
Sander Silm

Lapsi huvitavad lihtsa sisuga tõlketeosed

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Siiri Liiva
Copy
Sellel, kui palju lapsed raamatuid loevad, on oma mõju lapsevanemate eeskujul.
Sellel, kui palju lapsed raamatuid loevad, on oma mõju lapsevanemate eeskujul. Foto: Kalev Lilleorg / Õhtuleht

Üldlevinud arvamus, et lapsed loevad järjest vähem, ei pea paika, pigem on muutunud see, mida nad loevad ja kuidas see nende arengut mõjutab.

Haapsalu lasteraamatukogus töötava lastekirjanduse asjatundja Krista Kumbergi sõnul eelistab tänapäeva laps raamatut, kus kõik hakkab kohe hooga pihta, on oma annus huumorit ja selle ainetel on valminud ka film, vahendab Lääne Elu.

«Ülipopulaarsed on tõlketeosed – kõikvõimalikud äpardite ja nohikute päevikud, mis jäävad aga sisult kõhnakesteks,» märgib Kumberg ja toob siin näitena välja Martin Widmarki sarja «LasseMaia detektiivibüroo», mis kogub populaarsust neljanda klassi laste hulgas.

Olukorras, kus laste lugemismaterjali eelistuste põhjuseks on valdaval juhul sisu lihtsus ja pinnapealsus, jääb järjest küsitavamaks, mida see lapses arendab.

Kui heas emakeeles kirjutatud sisukas ilukirjanduslik teos laiendab lapse mõtlemist ja sõnavara, on see kaheldav lühilauseliste, kobava grammatikakasutusega postituste, teabe- ja tarbetekstide puhul, mida ka lapsed järjest enam tarbima on hakanud.

Tagasi üles