Krimmi tabas uus hoop: ettevõtete natsionaliseerimine

Krimmi uus juht Sergei Aksjonov Krymhlebi tehase ülevõtmisel. Foto: Alexei Pavlishak / TASS

Vähe sellest, et pärast Krimmi annekteerimist kaotasid sealsed ettevõtted oma kliendid ja tarnijad Ukrainas, ning sellest, et poolsaare suurim sissetulekuallikas turism on varjusurmas - nüüd on ettevõtlust Krimmis tabanud uus hoop: natsionaliseerimine, kirjutab Bloomberg Businessweek.

12. novembril natsionaliseeriti Krymhleb, poolsaare suurim leiva- ja magusatootja. Krimmi uued võimud süüdistasid omanikke rahapesus, et finantseerida sõjalisi operatsioone Ida-Ukraina mässuliste vastu. Samuti natsionaliseeriti Krymhlebile jahu tarninud ettevõte.

Samal päeval võtsid Krimmi uued võimud üle puhkekompleksi, mille omanik oli läbi haldusfirma Serhiy Taruta, Ukraina ärimees, kellega Kiiev asendas mõni kuu tagasi Donetski rajooni venemeelse kuberneri.

Juba augustis lõpus võeti üle laevaehitustehas Zaliv. Zalivi koduleheküljele postitatud teate kohaselt vallutasid ennast «omakaitseks» nimetavad relvastatud mehed ettevõtte Kertšis asuva kontori ja nõudsid, et kontroll Zalivi üle antaks ühele Moskvas baseeruvale firmale.

«Natsionaliseeritakse kõik ettevõtted poolsaarel, mille tegevus on ebaefektiivne, või mis on pankroti veerel või omanike poolt maha jäetud,» ütles Krimmi esindav riigiduuma liige Sergei Tsekov päev pärast Krymhlebi ülevõtmist ajakirjanikele.

Ülevõtmine ähvardab ka ärisid, mis on uute võimude väitel Vene pankadele võlgu, nagu näiteks Austria firma Activ Solari Krimmis asuvad päikesepaneelide farmid. Krimmi värske juhi Sergei Aksjonovi sõnul võlgnevad austerlased Vene pankadele 300 miljonit USA dollarit. Activ Solari teatel firmal Vene pankadele võlgu pole.

Vene võimud on kiiresti natsionaliseerinud rea ettevõtteid spaadest taristufirmadeni, sihtides eriti Ukraina-meelseid ärimehi, nagu Kiievit toetav Dnepropetrovski rajooni juht Igor Kolomoiski. Kolomoiski pank Privat Bank sulges pärast annekteerimist oma kontorid Krimmis; hoiustajatele pidi nende raha kompenseerima Moskva. Aksjonovi sõnul ei võtnud Kolomoiski mitte ainult Krimmi elanike raha, vaid ka finantseerib sõjalisi operatsioone Ida-Ukrainas. «Meie moraalne õigus ja kohustus on see natsionaliseerimine läbi viia,» ütles ta.

Mõne ettevõtte puhul väidavad uued võimud, et see natsionaliseeriti, sest kohtles oma töötajaid ebaõiglaselt. Näiteks Krymhleb. «Töötajad võtsid ise kontrolli ettevõtte üle,» ültes Aksjonov. «Me lihtsalt aitasime neid pisut.»

Venemaa opositsioonipartei Jabloko kodulehel postitatud teate kohaselt on kõik need meetmed muutnud Krimmi «neo-bolševistlikuks kriminaalseks diktatuuriks». Jabloko nõuab legaliseeritud röövimise lõpetamist, omandi tagastamist ning kahjude korvamist.