/nginx/o/2011/05/04/571543t1h6c1f.jpg)
Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing märkis tänasel Tervise Arengu Instituudi konverentsil, et keskmise kuupalga eest sai Eestis möödunud aastal osta 60 liitrit viina, samas kui 2002. aastal oli vastav näitaja 37 liitrit.
Eesti keskmise kuupalga eest saab 60 liitrit viina
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2007. aastal, kui majanduskasv oli kriisi eel tipus, oli Eesti elanike viina ostuvõime vaadeldud ajavahemiku kõige suurem ehk 75 liitrit (kodumaise toote keskmise jaehinnaga) ning hakkas seejärel tasapisi langema.
Õlut sai aga 2002. aastal ühe keskmise kuupalga eest osta 243, möödunud aastal 390 liitrit.
«Alkoholi hind võiks tõusta natuke kiiremini kui inimeste sissetulekud,» märkis Josing. Lisaks ütles ta, et noorte puhul tuleks alkoholitarbimise vähendamiseks otsida alternatiivseid võimalusi vaba aja veetmiseks, ent praegu on kahjuks õlle ostmine odavam kui näiteks ujulapääse.
Samuti tõi Josing välja, kui palju on Eestis alkoholi müüvaid kauplusi: 100 000 elaniku kohta on meil neid tervelt 199, samas kui Soomes vaid 107 ja Rootsis 82. Kangeid alkohole müüvaid kauplusi on meil sama palju, samas kui Soomes vaid 6 ja Rootsis 4.
Ka alkoholi müüvate toitlustusasutuste arv 100 000 elaniku kohta on Eestis palju suurem kui põhjanaabritel: 225 versus 151 ja 121.
Kui Eestis on õlle maksimaalne kangus, mida tohib tavapoes müüa, piiramata, siis Soomes on see piiratud 4,7 protsendini ja Rootsis 3,5 protsendini. Ka vanus, millest alates tohib kanget alkoholi osta, on Soomes ja Rootsis kõrgem kui Eestis: 20.
Keskmine viina hind 0,7 pudeli eest on Eestis 8,89 eurot, samas kui Soomes on see 20,13 ja Rootsis 25,16 eurot. Pooleliitrine lahja õlu maksab Eestis keskmiselt 0,93, Soomes 2,20 ja Rootsis 1,41 eurot. Samas siinkohal märkis Josing, et Soomes on alkohol nende sissetulekute suhtes isegi odavam kui meil.