Rootslased kasutavad kõige vähem sularaha

Kuigi Handelsbanken on ainuke pank Rootsis, kus sularahatehingud veel võimalikud on, võib olukord pärast 14. oktoobril Stockholmis toimunud pangaröövi muutuda. Foto: FANNI OLIN DAHL / TT/TT NEWS AGENCY

Kuigi Rootsi juhib sularaha kõige vähem kasutavate riikide nimistut, põhjustavad elektroonilised maksed väljakutseid pensionäridele ja turistidele.

Täna sooritatakse Rootsis 80 protsenti ostudest elektroonselt ja ärisektor on seadnud eesmärgiks sularaha kasutamisest täieliku loobumise, vahendab Guardian. Nii pangad kui kaupmehed on alates 1990. aastatest investeerinud tohutuid summasid kaardimaksesüsteemide arendamisse, mistõttu on valdav osa tarbijatest sellega ära harjunud.

Stockolmi ühistranspordis loobuti piletite müümisel juba aastaid tagasi sularahas arveldamisest, kuna bussijuhtide ametiühing ütles, et igapäevased sularahatehingud tekitavad töökeskkonnaprobleeme – bussijuhte rünnati väga tihti piletihindade pärast. Ametiühingu survel keelas Stockholmi linn ühistranspordis sularahas arveldamise ära.

Järjest suurenev pangaröövide arv sundis neli aastat tagasi loobuma sularahaga arveldamisest pangakontorites. Tänaseks on riigi viis peamist panka kuuest viinud sularahatehingte arvu miinimumini. Üksnes Handelsbankeni kontorites on sularaha jätkuvalt au sees.

Selle tulemusel on Rootsis pangaröövide arv saavutanud viimase 30 aasta madalaima punkti, märgib Rootsi Pankurite Liit. Inimesed usaldavad järjest enam nii üksteist, valitsust kui pankasid. Juhtpositsioon sularahavabas arveldamises hoiab Rootsi ettevõtetele kokku raha, mis muidu läheb sularaha käitlemiseks ja transportimiseks.

Siiski on mõned elanikerühmad Rootsis, kelle jaoks sularahavaba arveldamisega harjumine nõuab jätkuvalt kohanemist. Ühe olulise osa moodustavad Rootsi 1,8 miljonit pensionäri, kelle jaoks rahakaartide või mobiiltelefoni kasutamine selleks, et sõita bussiga või kasutada avalikke tualette, esitab väljakutseid.

«Ainult 50 protsenti meie liikmetest kasutavad kõikides olukordades rahakaarte, samas kui 7 protsenti ei ole neid kordagi proovinud,» kirjeldab Rootsi Riikliku Pensionäride Organisatsiooni esindaja Johanna Hållén ja manitseb riiki sularahast loobumisel mõõdukusele.

Rootsi digimaksete revolutsioon põhjustab peavalu ka turistidele, kellel on vaja Stockholmis ühistranspordiga sõiduks osta rahakaart või omada Rootsi numbriga mobiilitelefoni.

Seda, et riigil on veel täiesti sularahavabale süsteemile üleminemiseks arenguruumi, tõi esile ka esimene sellesuvine üleriiklik sularahavaba festival, kus maksteterminaalid lakkasid tehnilistel põhjustel töötamast ja müügikohad said ennekõike usaldada vanamoodsat sularahas arveldamise võimalust.

2014. aastal valiti Rootsi Maailma Majandusfoorumil ülemaailmse infotehnoloogia aruandes esimesele kohale digitaalarengus ja on esimesel kohal ka maailma rohemajanduste indeksis jätkusuutlikus majandamise poolest.