/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2008/12/04/100988t1h68a5.jpg)
Vandeadvokaat Leon Glikman ütles, et kedagi ei saa keelata aktsiaid kokku ostmast kontrolli saavutamiseks äriühingus, kuid seejuures tuleb siiski teatud reegleid järgida.
Glikman: aktsiate kokkuostmises pole midagi ebaseaduslikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Glikman selgitas, et õigusteooria kohaselt kvalifitseeruvad aktsiad õigustena ja on allutatud tavapärasele müügiregulatsioonile. «Üldiselt kehtib lepinguvabaduse põhimõte ning eelduslikult ei ole aktsiate müügitehingud ebaseaduslikud. Ebaseaduslikuks võivad need muutuda üldiste õiguse põhimõtete eiramise tõttu.»
Näiteks ei tohi üle astuda tsiviilseadustiku üldosa seaduses paikapandud hea usu põhimõttest aktsionäridevahelistes suhetes. Nii ei tohi tegutseda teiste aktsionäridele kahju tekitamise eesmärgil. Tehingud võivad olla ka tühised juhul, kui need on vastuolus heade kommetega või kui need on tehtud pettuse või eksimuse või ähvarduse sunnil.
Glikmani sõnul ei ole need õiguslikult lihtsalt lahendatavad vaidlused ja sõltuvad paljudest faktoritest. Näiteks võib tegemist olla lepingurikkumisega, kui aktsionäridevaheline leping ühe või teise tegevuse keelab.
Suur vahe on ka sellel, kas tegemist on tavapärase äriühinguga või äriühinguga, mis on börsil noteeritud või siis ettevõttega, mis on teinud avalikke emissioone. Eraldi regulatsioon kehtib börsil noteeritud äriühingute kohta, mis üldjuhul keelustab sellised tehingud ja tehingute struktuurid, mis kahjustavad väikeaktsionäre.
Halvemal juhul võivad manipulatsioonid aktsiatega päädida väärteomenetlusega või süüdimõistmisega kuriteos, kui näiteks tuvastatakse keelatud viisil investeerimine, siseteabe väärkasutamine või turumanipulatsioon. «Kõik sõltub konkreetsetest asjaoludest,» rõhutas tuntud äriõiguse spetsialist.