Haihtuvad töötajad sundisid ettevõtjaid paluma seadusemuudatust

Foto: SCANPIX

Olukord, kus töötaja ei teavita oma töölt eemalviibimise põhjustest, pani ettevõtjate esindusorganisatsiooni Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegema ettepanekut, mille kohaselt võiks haiguslehe väljastamise teade tööandjale tulla selle esimesel päeval. 

Praeguse korra kohaselt ei ole tööandjale näha, kas ja millal on töötajale haigusleht antud. See põhjustab ettevõtjatele probleeme. 

«Täpsemalt seisneb tööandjate mure selles, et olukorras, kus töötaja viibib töölt eemal ning ei informeeri oma puudumise põhjustest tööandjat, ei ole tööandjal võimalik teada, kas töötaja on töölt eemal haiguse tõttu (ning tööandja peaks töötajale töökoha säilitama) või on töötaja töölt lahkunud jäädavalt, tööle naasmise soovita (mispuhul sooviks tööandja ettevõtte tavapärase majandustegevuse säilitamiseks leida kiiremas korras uue töötaja),» seisab Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekus sotsiaalministrile.

Praegune kord põhjustab tööandjas ebakindlust ning pärsib majandustegevust ning võib tekitada õigusvaidluseid.

Praegune haiguslehtede väljastamise kord näeb ette, et kuigi haiguslehe väljakirjutaja peab väljakirjutamise registreerima väljakirjutamise kuupäeval, puudub tal kohustus edastada see teave tööandjale. Töötaja kohustus teavitada oma haigusest «esimesel võimalusel» on aga küllaltki üldsõnaline ning ei anna antud kohustuse rikkumisel võimalust töölepingut erakorraliselt üles öelda või muid sanktsioone rakendada.

Kohtud on küll nentinud teavitamiskohustuse olemasolu, kuid leidnud, et kohustuse rikkumine ei ole sellise kaaluga, et kvalifitseerida seda, kui piisavalt mõjuvat põhjust, mille tõttu ei saaks mõlemapoolseid huve arvestades eeldada töösuhte jätkamist ehk töölepingut üles öelda.

Seega ei garanteeri seadus, et töötaja tööandjat oma puudumise põhjustest teavitab.

«Praktikast on ettevõtjad arvukalt selliseid näiteid toonud, kus töötaja, temale pandud hoolsuskohustust korrektselt ei täida ning tööandja on päevi olnud teadmatuses töötaja töölt puudumise põhjustest,» seisab ettepanekus.

Koja hinnangul on üheks lahenduseks töökorralduse reeglites määrata kindlaks mõistlik aeg, mille jooksul peab töötaja informeerima tööandjat töölt puudumise põhjustest ja selle kestusest. Selle variandi miinuseks on ebakindlus – tööandja võib ikkagi jääda teavitamata. Seda juhul, kui tegu on tervislikel põhjustel tööle kõrvalejäämisega, kus töötajal ei olegi võimalik tööandjat koheselt teavitada ning ka juhul, mil töötaja viibib töölt eemal naasmise plaanita, mistõttu tal pole huvigi tööandjat teavitada.

«Seoses ravikindlustuse seaduse muudatusega, mille jõustumisel muutub alates 1. jaanuarist 2015 E-TVL (elektrooniline töövõimetusleht – toim) kasutamine, oleks suuremate administratiivsete kulutusteta võimalik sisse viia tööandja automaatne teavitamine haiguslehe avamisest, mis lahendaks tööandja mure töötaja töölt eemalviibimise põhjuste väljaselgitamisel ning võimaldaks vajadusel operatiivselt oma personali ja töökorralduse osas muudatusi teha,» leiab koda.

Koda leiab, et muudatus ei tekita lisatööd arstidele ning ei oleks kulukas, kuna tegu on ühekordse infotehnoloogilise muudatusega. Seejuures peaks tööandjat teavitama vaid haiguslehe avamise faktist ning jätma kajastamata info põhjuste ning selle väljastanud arsti kohta.