/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2009/06/17/195273t1hbde7.jpg)
Ametiühingute keskliidu hinnangul on töötuse vähenemine II kvartalis esimene märk positiivsest nihkest, mille jätkumine eeldab tööturuteenuste suuremat rahastamist riigieelarvest.
Ametiühingud: tööhõive suurendamine vajab riigi rahastust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul on täna murettekitav see, et tööturuteenuseid rahastatakse suurel määral Euroopa Liidu vahenditest, mitte riigieelarvest.
«Tööpoliitikas toimuvad arengud avalduvad väga pika aja jooksul, mistõttu senine projektipõhine lähenemine tööhõive suurendamisele ei ole jätkusuutlik. Tööturuteenused vajavad lisaraha juba täna, aga viimane aeg on mõelda ka tulevikule, kui Euroopa Liidu sotsiaalfondist meile raha enam ei eraldata,» lausus Taliga.
«Statistikaamet tõdeb oma sõnumis, et tööhõive kasvas II kvartalis hooaja- ja juhutööde suurenemise tõttu. Seepärast on oluline hoogustada eelkõige püsivate ja kvaliteetsete töökohtade teket,» lisas ta.
Samuti torkab keskliidu esimehe sõnul silma see, et kuigi töötute arv vähenes 9000 inimese võrra, kasvas tööga hõivatute arv ainult 5000 inimese võrra. Probleemiks on
ka pikaajalise töötuse jätkuv kasv.
Ametiühingud on seisukohal, et riigi poliitika peab keskenduma tööga hõivatute arvu jõudsamale suurenemisele. Erilist tähelepanu nõuab suurimate riskirühmade ehk pikaajaliste ja noorte töötute tagasitoomine tööhõivesse. Taliga sõnul on see äärmiselt kallis ja keeruline ettevõtmine, mis nõuab pingutusi mitmel suunal, eriti aga töötute ümberõpet nendele erialadele, kus luuakse uusi, suure tootlikkusega töökohti.