/nginx/o/2010/06/21/390549t1h88a1.jpg)
Eurotsooni perifeeriariikide majandus andis eile taas põhjust muretsemiseks: Kreeka majanduskasv osutus oodatust aeglasemaks, Iiri riigivõlakirjade intressid on kolme nädalaga sisuliselt kahekordistunud.
Euroala põhjustab taas peavalu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna investorid on asunud oma varale turvapaika otsima, langesid viitmäärana kasutusel olevate Saksa riigivõlakirjade intressid rekordiliselt madalale, seejuures kasvas vahe Kreeka, Portugali, Iiri, Itaalia ja Hispaania riigivõlakirjade tootlustega teravalt.
«Huvitav väike hoiatussignaal sel nädalal,» ütles Evolution Securitiesi vanemanalüütik Gary Jenkins.
Kreeka majanduslangus on viimaste andmete kohaselt hakanud süvenema. Statistikaameti teatel on majandus viimase kolme kuuga kuivanud kokku 3,5 protsendi võrra – kui aastataguse numbriga võrrelda. Esimese kvartaliga kõrvutades on langus 1,5 protsenti.
«2010. aasta teine pool tuleb raske. Ehitussektor on väga järsult kukkunud, neljandat kvartalit ei toeta seekord turismist laekuvad tulud,» ütles EFG Eurobanki juhtiv analüütik Platon Monokroussos.
Ka Iirimaa hädad on värskelt fookuses, kuna pangandussektorist kostab hädasignaale. Turul liiguvad kuulujutud, et Euroopa Keskpank sekkub ja ostab kokku Iiri riigivõlakirju.
Keskpank keeldus seda küsimust kommenteerimast.
Iirimaad on toodud eeskujuks varajases staadiumis tehtud sügavate kärbete poolest. Eile müüsid nad aga 500 miljoni euro väärtuses 6-kuiseid võlakirju keskmise tootlusega 2,458 protsenti. Alles 22. juulil oli vastav intress 1,367 protsenti.
10-aastaste Iiri võlakirjade tootlus on küll stabiliseerunud, kuid erinevus Saksa omadega kasvas täna 51 baaspunkti võrra – millel on rekordi hõng juures.
«Iirimaa on teinud praktiliselt kõik, mis nende võimuses, kuid on siiski hapras seisus. Perifeeriate pikem perspektiiv on üsna murettekitav,» ütles Deutsche Banki riigivõlakirjade strateeg Jim Reid.
Kuna turud on USA ja Hiina nõrkade majandustulemuste tõttu nagunii riskantsemaid väärtpabereid vältima hakanud, saavad täiendavalt räsida ka eurotsooni perifeeriate võlakirjad. Ettevaatlik optimism, mille põhjustasid Euroopa pankade stressitestid, on haihtunud.
Niinimetatud Euribor-Eonia tootlus, mille järgi Euroopa pangandussektori riske hinnatakse, ronis eile kõige kõrgemale tasemele alates möödunud aasta septembrist. Tõusid ka pankade riskikindlustuse hinnad.
Paljud investorid valmistuvad uuteks eurotsooni «sügistormideks».
«Meie hinnangul süveneb kriis eeloleva 18 kuu vältel, kuna perifeerimamaad väljastavad üha tempokamalt võlakirju, investorite ring on aga kokku kuivanud. Ja mis siis edasi saab, pole veel kindel,» ütles UBSi strateeg Justin Knight.
On ka analüütikuid, kes väidavad, et Euroopa liidrite poolt aasta alguses välja mõeldud turvasüsteemid peaksid ootamatud hädad siiski enam-vähem välistama.
«Süsteemse krahhi võimalust me ei näe, kuna stabiilsusprogramm on varuks olemas. Aga kõikumisi ja suurt ebakindlust võib tulla küll,» ütles Reid.
Copyright The Financial Times Limited 2010.