Majandussurutis ajab omanikud tülli

BLRT Grupi suuromanik ja juhatuse esimees Fjodor Berman sattus tülli firma teise suuraktsionäriga, kes nõudis 100 miljoni krooni jaotamist dividendideks. Foto: Mihkel Maripuu

Mitme ettevõtja sõnul on loomulik, et aktsionärid tahavad raskel ajal omanikutulu saada, samas vajavad firmad just nüüd edasi püsimiseks uusi rahasüste ja see vastuolu on mõnel pool tüli majja toonud.

Eesti ühes suuremas ja edukamas ettevõttes BLRT Grupp puhkes hiljaaegu omanike vahel äge tüli, mis oleks peaaegu lõppenud võimu ülevõtmisega. Nimelt teatas üks suuraktsionär ootamatult, et soovib 100 miljoni krooni jaotamist dividendideks.

Seejuures oli ta juba varem hakanud teise suuromaniku ja kontserni juhatuse esimehe Fjodor Bermani selja taga väikeaktsionäridelt aktsiaid kokku ostma.

Bermani hinnangul oli omanikutulu nõudmine lihtsalt kattevari, sest varem polnud selline küsimus kunagi tõstatunud. «Mulle tuli see täiesti ootamatult, sest olime varem kokku leppinud omanikutulu mitte jagada,» sõnas ta.

Laevaehituses raske aasta

BLRT Grupp pole 15 aasta jooksul teenitud kasumit kordagi omanikele jaganud, see on investeeritud ettevõtte laienemisse. Ka praegu polnud selleks Bermani sõnul õige aeg, sest BLRT oli just ostnud Leedus Baltija laevatehase.

Selle tehingu maksumus on ka Euroopa mõistes kõrge. Lisaks tuleb rahastada ligi pool miljardit maksvat Ukraina projekti, milleks sealsed pangad laenu ei anna.

Bermani sõnul oli eelmise aasta lõpp laevaehituses väga raske ja ka selle aasta esimene pool lõppes Leedus miinusega. Kui ta oli seda kõike aktsionäridele arvude najal selgitanud, said nad asjast aru ja paljud olid nõus oma osaluse temale loovutama.

Praegu kuulub ettevõtte kontrollpakk omanikele eesotsas Bermaniga, kes on otsustanud jätkata investeerimist, sest nii suure ettevõtte puhul tähendab paigalseis kindlat tagasilangust. Aga dividendide maksmist Berman tuleval aastal ei välista.

Mitme puidu- ja kinnisvarafirma omanike hulka kuuluva Ülo Pärnitsa sõnul on olukorras, kus käibevahendeid napib, paljud ettevõtted raskes olukorras ja see tekitab omanike vahel pingeid.

«Meie oleme püüdnud maksta nii palju kui võimalik, aga nüüd oleme likviidsuse hoidmiseks dividendid paremate aegade peale edasi lükanud,» lausus ta.

Pärnits lisas, et olukorras, kus firmal on palju vara, aga aktsionäridele midagi ei maksta ja ka aktsiatest loobumise võimalused on kasinad, võivad konfliktid kergesti tekkida.

Transiidiärimees Jüri Mõis kommenteeris dividenditeemat lühidalt: «Elu tahab ka elamist. Küsimus on selles, kui palju elada firma ja kui palju isiklikku elu.» Omanikutulu maksmine on tema hinnangul kompromissi ehk erinevate huvide vahel tasakaalu leidmise küsimus.

Kõik täidavad auke

«Vahel on raha vaja väga proosalistel põhjustel – näiteks eluaseme soetamiseks,» selgitas Mõis. «Vahel on vaja turgutada mingit teist äri. Teinekord on aga ettevõte nii valmis, et raha jääb lihtsalt üle.»

Ta lisas, et üks võimalus on võtta teenitud kasumist dividende, teine kasvatada ettevõtte väärtust. «Majanduslanguse mõju on selline, et kasumit ei teeni täna keegi – kõik täidavad oma ebaõnnestunud äridest tekkinud auke.» sõnas Mõis.

Vandeadvokaat Leon Glikman ei soovinud BLRT juhtumit kommenteerida, kuid ütles, et pingeid võib tekitada nii see, kui on palju jagada, kui ka tõsiasi, et pole üldse midagi jagada.

«Õiguslikult on korrektne dividende maksta siis, kui on saavutatud kasum, mida jagada ja enamus aktsionäre on selle poolt,» nentis Glikman.

«Dividendide maksmine muudab aktsia atraktiivseks, sest investeering saadakse tagasi dividendide kaudu. Samas võib olla otstarbekas suunata raha ettevõtte arengusse, sest see tasub edaspidi ära aktsia väärtuse suurenemise kaudu.»