Päevatoimetaja:
Sander Silm

Riik annab võõrsil hättasattunule laenu kolmeks kuuks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Tiit Reinberg / Järva Teataja

Võõrsil hätta sattunud inimene saab paluda riigilt tagatiseta laenu kodumaale pöördumiseks, kuid see tuleb kolme kuu jooksul tagasi maksta.

Kuigi enamasti tasuvad hädasolija kodumaale jõudmise eest sugulased ning välisministeerium vaid vahendab raha liikumist, on ka juhuseid, kus riik annab kojutulekuks tagatiseta laenu.

«Summad võivad olla erinevad, aga siiski mitte väga suured, need jäävad tavaliselt paarisaja euro kanti,» rääkis välisministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakov. Vastavalt välisministri määrusele on laenusaaja kohustatud selle 90 päeva jooksul tagasi maksma. Seda võib maksta ka osadena ja välisminister võib tagastamise aega pikendada. «Tagasimakse pikendamist esineb, samas on need juhtumid nii harvad, et mingit trendi on raske välja tuua,» rääkis Sudakov. Samas on ka ette tulnud, et ministeeriumil tuleb võlg välja nõuda.

Lisaks abi vahendamisele tuleb välisministeeriumil tegeleda nendegagi, kes võõrsil saadud arveid ära ei maksa. «Meie roll on olnud ka vaadata, et keegi külma arvet tehes ära ei jookse, sest see tuleb järgmistele eestlastele kahjuks,» rääkis välisministeeriumi konsulaarabibüroo lauaülem Liina Viies Postimehele antud intervjuus.

Kui inimesel on üles jäänud võlgnevus teises riigis ning pretensiooniga pöördutakse Eesti välisesinduse poole, siis vahendab välisministeerium selle nõude inimesele. «Täitemenetlusega välisministeerium ei tegele,» kinnitas Sudakov. PM

Tagasi üles