/nginx/o/2014/11/14/3520477t1h342c.jpg)
Arengukoostöö ümarlaud peab Sangari uut Optimisti särgi lapstööjõudu ülistavat reklaamikampaaniat ebaeetiliseks, ent ettevõte õigustab end sellega, et idee on seotud pioneerisärkide ja ajaga, mil laste rakendamine oli pigem töökasvatus, mille tõttu kellegi haridus ei kannatanud.
Arengukoostöö ümarlaud (AKÜ) teatas täna, et mõistab hukka ja peab ebaeetiliseks Sangari reklaamikampaaniat «Ajast, mil lapstööjõud polnud midagi hirmsat» (From the Days When Child Labour Was Not a Sad Thing), kuna AKÜ hinanngul ei ole aega või riigikorda, kus lapstööjõud oleks kiiduväärt.
Kui veel eile õhtul ilutses Sangari Optimisti särgi reklaamlehel ülalmainitud lause, siis praeguseks on see maha võetud.
Sangari ja Optimisti disainer Jaanus Vahtra selgitas Sangari Facebooki lehel, et Optimisti särgi idee on ühe jalaga (õigemini käisega) Sangari ajaloos, mil Sangar tootis siniseid pioneerisärke tervele Nõukogude Liidule.
«Põhiolemuselt on Optimist aga vana klassikalise töörõiva (ingl. k workwear) tänapäevane versioon. Pioneerid ja töö kokkupanduna lõidki aluse Optimisti siniseks särgiks, mille põhifookus on suunatud välisturgudele. Ajal, millest pärit Optimisti disain ja lugu, ei räägitud lapstööjõust sellisel toonil. Laste rakendamine oli pigem töökasvatus, kellegi haridus ei kannatanud, keegi selle arvelt otseselt ei rikastunud. Sellest tuleneb ka Optimisti eneseirooniaga vürtsitatud ja intriigitsev tunnuslause, mis oma eitava lausekonstruktsiooniga selgelt distantseerib ennast lapstööjõu mõistest kapitalistlikus kontekstis,» kirjutas Vahtra.
Arengukoostöö ümarlaua poliitikaeksperdi Anna Karolini sõnul on lapstööjõu mõiste selge. «See on töö, mis tõsiselt takistab laste kehalist, sotsiaalset ja vaimset arengut. Lapstööjõu all ei peeta silmas kodutöid, vaid rasket ja tervist kahjustavat sunnitööd. Maailmas on praegu 168 miljonit last, kes töötavad sellistes tingimustes ja jäävad ilma hariduseta.»
Sangari lapstööjõu üle nostalgitseva kampaania teeb AKÜ teatel küsitavaks ka see, et särgi materjali (100 protsenti puuvilla) taga olev tööstus kasutab sageli lapstööjõudu. 99 protsenti puuvillast toodetakse arengumaades ning enamikku nendest riikidest on süüdistatud laps- ja sunnitööjõu kasutamises. Puuvillatööstuses kasutatakse isegi täiskasvanule mürgiseid putukamürke. Keskkonnaõiguse fondi raporti järgi saab igal aastal põllumajandusmürkidest tõsise tervisekahjustuse ligi miljon farmerit ja nende pereliiget.
«Igaüks saab ise otsustada, kas Sangari romantiline idee lapstööjõust läheb tema väärtustega kokku. Vaatamata sellele, et Sangar ostab kanga Euroopa vahendajatelt, ei ole neil orgaanilise puuvilla või õiglase kaubanduse sertifikaati. See jätab meid kindluseta, et puuvill pole kasvatatud laste tervise ega õiguste arvelt,» märkis Karolin.
«Ka tootjad, kelle tooraine tootmine ja kaupade valmistamine on läbipaistev ja inimõigusi austav, ei peaks kasutama ebaeetilist reklaami, mis viitab lapstööjõule kui positiivsele nähtusele. Kogu maailmas võideldakse müüdi vastu, nagu lapstööjõud aitaks neid kuidagi, kuigi töötingimused võivad väga kehvad olla. Tegelikkuses vajavad lapsed head tervist ja kooliharidust, et täiskasvanueas tööga endale ning kogukonnale kasu tuua.»
Lisaks särgi ostmata jätmisele saab tarbija oma väärtuste eest seista, andes oma arvamusest ettevõttele teada. Samuti tasub enne toote ostmist uurida selle materjali päritolu ja tarneahela kohta. Õiglaselt toodetud või kasutatud riiete ostmine säästab keskkonda ja lapsi karmist tööst.
Vahtra sõnul ei õigusta Sangar mingilgi viisil lapstööjõudu ega heroiseeri NSVLi. «Kõik Sangari särgid toodetakse siinsamas Eestis täiskasvanud spetsialistide poolt, samuti ostame kõik kangad Euroopa tootjatelt. Fakt, mida ei saa kindlasti öelda meil armastatud kiirmoekettide kohta, kelle «soodsaid» hindu Sangarile tihti nina peale heidetakse,» lisas ta.