Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Pesukuivati muutub kiiresti asendamatuks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tartlanna Kadri Tõnnisson ei taha mõeldagi, kui palju lasteriideid peaks tal varuks olema, kui poleks pesukuivatit.
Tartlanna Kadri Tõnnisson ei taha mõeldagi, kui palju lasteriideid peaks tal varuks olema, kui poleks pesukuivatit. Foto: Kristjan Teedemaa

Arvamus, et kuivati lõhub riideid ja kulutab ebaloomulikult palju elektrit, ei pea paika, kinnitavad nii kasutajad kui ka müüjad.

Veel kuus aastat tagasi tundus pesukuivati ühes Valga kortermajas elavale Triin Surrile (27) rikaste moeasjana. Kuna peres kasvab kolm last, sai see poiste vanaema soovitusel siiski koju toodud ja on nüüd muutunud majapidamises asendamatuks.

Kortermajade elanikke tõukab pesukuivatit ostma ennekõike mugavus ja turvalisus. Tavaliselt ei ole korteris ruumi pesu kuivatamiseks. Rõdul või ühisel terrassil kuivatamisel on oma riskid – pesu ei pruugi puhtaks jääda ega ole kindel, et see läbikäidavas kohas ülepea alles jääb.

Kuivatuskoha puudumist või selle ebamugavust mainivad ka eramaja omanikud – saunas või teistes abiruumides kuivanud rõivastele jääb tihti juurde rõskuse hõng.

Kogenud pesukuivatikasutajate sõnul ei tasu osta kõige odavamat masinat. Kuivatid evergiaklassiga A+++ eon üldjuhul üpris kallid, kuid kvaliteetset B-klassi või madalama A-klassi kuivatit saab keskmise sissetulekuga perekond endale lubada.

Tartus elava Kadri Tõnnissoni (29) sõnul valisid nad abikaasaga pesukuivati selle järgi, et see oleks säästlikem masin parima hinnaga. Kahe väikese lapsega peres on olnud pesukuivati viis aastat ja muutunud hädavajalikuks. «Kui laps tuleb õhtul mustade riietega lasteaiast koju, saan hommikul puhtad riided talle selga anda,» põhjendab ta.

Kadri jaoks on pesukuivati suurimad plussid kiire tulemus ja pehme, kergesti triigitav pesu. Kuivatit kasutab ta küll ainult sel ajal, kui pesu õues ühe päevaga ära ei kuiva. Kadri lükkab ümber väite, nagu lõhuks kuivati riideid. Kuigi tema arvates peaksid kangad kuivatit kasutades kõvasti õhenema juba selle sodikoguse põhjal, mis pärast iga kasutuskorda filtrisse koguneb, ei ole ta ühegi eseme pealt kulumist tuvastanud.

Ka Electroluxi pesukuivatite spetsialist Margus Peetris ütleb, et pigem kulutab riiet pikkade pesuprogrammidega pesemine – riie lihtsalt pestakse ära. Ka kuivati valesti kasutamine võib riide ära rikkuda, näiteks kui masinasse pannakse riided, mida tootja ei soovita kuivatis kuivatada.

Laias laastus jagatakse kuivatid kaheks: ventileerivad ja kondenseerivad.

Esimesel juhul suunatakse väljuv niiske õhk toruga ventilatsiooni. Nende kuivatite eelis on lihtsus ja madalam hind. Kondenseeriva kuivati pesust eraldatud niiskus koguneb mahutisse.

Margus Peetris soovitab kuivatit valides mõelda pere harjumustele ja vajadustele – kui kodus on paljudest materjalidest riideid, tasub soetada rohkemate programmidega masin.

Silmas tuleb pidada ka seda, et kui pesumasinas saab eri materjalist riideid koos pesta, siis kuivatisse pannes tuleb teha vahet, kas on sünteetika, puuvillane või linane riie. Vastasel juhul võivad kuivatist välja tulla näiteks mitu numbrit väiksemaks jäänud kampsunid.

Pereemade kinnitusel teeb kuivati riietest tolmu eemaldades astmaatikute ja allergikute elu lihtsamaks.

Astmaatikust Triin Surri jaoks oli see veel üks põhjus kuivatiost ette võtta. Mõju oli kohe tunda – hingamine muutus palju rahulikumaks ja õhupuudusehood harvemaks. «Varem olid mul iga päev võtmise rohud, praegu kasutan ainult hoorohtusid,» täpsustab kolm-neli aastat tagasi nendele üle läinud valgalanna.

Allergiad on paljuski põhjustatud meie ümber lenduvatest osakestest ja neid osakesi vähendab kuivati võrreldes olmeruumides kuivatamisega päris oluliselt.

«Samuti teeb kuivati riided pehmeks kemikaalideta, mis võivad samuti allergikutele peavalu põhjustada,» räägib Margus Peetris.

Kodumasinate energiakulu uuringute järgi tarbib keskmine pesukuivati kuus protsenti majapidamises kuluvast elektrist ja on isukuselt teisel kohal külmkapi järel.

Ükski küsitletud kuivatikasutaja ei pea aga suurt energiakulu piisavaks põhjuseks masinast loobuda. Pigem vaatavad nad kogu majapidamist koos – energiakulukaid kodumasinaid on teisigi.

«Olen seda nii kaua kasutanud ja kui ongi veidi suurem elektrikulu, siis ma ei tunne seda,» nendib Triin. Ka Kadri ütleb, et elektriarvel kuivati ebaloomulik energiakulu talle silma ei hakka.

Müügil olevad seadmed on üsna iseseisvad, aga samas energiasäästlikud. Näiteks uus soojuspumbaga kuivati oskab määrata pesu niiskust ja valida sobiva kuivatusaja, kogub kokku kondensatsioonivee ja pumpab selle kanalisatsiooni, kui masin on sellega ühendatud. Kui pesu on piisavalt kuiv, lõpetab kuivati töö ja lülitab end välja.

Eelmise põlvkonna kondenseeriva ja uue põlvkonna soojuspumbaga kuivati energiatarbe vahe võib Margus Peetrise andmetel olla enam kui 50 protsenti. Kuigi soojuspumbaga kuivati on kondenseerivast seadmest kallim, võib tänu väiksemale kasutamiskulule aastas säästa sadakond eurot.

«See tähendab, et seadmete hinnavahe teenitakse tasa keskmiselt viie aastaga,» lubab ta.

Enne pesukuivati ostmist

•    Millist masinat tahad: ventileerivat või kondenseerivat?

•    Kuhu ja kuidas saab kuivati kodus paigaldada?

•    Kui palju on pesukuivatile ruumi, kas peaks kaaluma kaks-ühes-masina ostmist?

•    Kas on vaja eriprogramme: näiteks triiksärkide, jalanõude, pesu tuulutamiseks?

•    Kas tahad, et masin suhtleks – kuvaks veateateid, manitseks filtrit puhastama?

•    Milline energiaklass (kõrgema energiaklassi masin on enamasti kallim)?

•    Kui oluline on garantii (uutel masinatel tavaliselt kaks aastat, kasutatutel tavaliselt puudub)?

Tagasi üles