Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Õitest ja soojast suvest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tarbija24
Copy
Roos "Ingrid Bergman"
Roos "Ingrid Bergman" Foto: Helen

Tundub, et kuumus ei ole meie aiale mõjunud. Roosid (Ingird Bergman ja vesiroos) õitsevad palju rikkalikumalt kui ükski teine aasta. Ka pinnakatteroosil on juba lugematul hulgal pisikesi õiepungi ja kui need kõik ükskord lahti lähevad, siis saab ikka tohutu ilu olema :-).

Lolli järjekindlusega olen igal aastal püüdnud hoida ka võõrasemasid aias kuni sügiseni (mulle lihtsalt meeldivad nende lihtsad ja konkreetsed õied). Aga igal aastal üritab keegi mulle selgitada, et neid ei saagi kuni sügiseni hoida ja et nad on ainult kevadlilled. Seni olen suutnud ikka vastupidist tõestada, aga sel aastal ongi suurest kokku ostetud võõrasemade hulgast alles ainult pooled. Alles on võõrasemad pisikestes pottides silla peal korvis ja maja seina ääres peenras.

Kuna kõik alles jäänud lilled on erinevates kohtades, nii poolvarjus kui lauspäikese käes, siis ei oskagi ma järeldusi teha, et mis siis nende puhul teisiti sai tehtud, kui nende puhul, mis otsa said. Näiteks need, mis istutasin kevadel terrassi peale pottidesse, läksid kõik välja. Ometi on need potid palju suuremad, kui need, mis on silla peal, nii et läbikuivamise puhul oleks pidanud ju seis vastupidine olema?

Ühesõnaga peale osade võõrasemade kuivamist jäi mul aeda üsna mitu tühja auku. Peenras ei panegi seda tähele, natuke rohkem musta mulda ei ole ju kole, aga tühjad potid terrassil ei ole just kõige ilusam...ja mõttekam. Tükk aega nuputasin, et mida nendesse pottidesse panna ja siis lõpuks korjasin rohimise käigus kokku koos juurtega punaste lehtedega ristikheina taimed ja panin need sinna. Nagu umbrohi ikka, läksid nad kõik kohe kasvama ja lõppkokkuvõttes sai see terrassinurk nüüd jälle tore ja rõõmus. See punaste lehtedega ristikhein on meil aias juba aegade algusest peale. Peenras on ta ilus, aga kahjuks läheb kiiresti sealt kondama. Õnneks aga tuleb ta ilma igasuguse vastupuiklemiseta uuesti maa seest välja, nii et näiteks teelehe jäärapäisusega ei anna teda võrreldagi.

Aga kui nüüd veel õitsemisest rääkida, siis hostad õitsesid ka nii ilusti ja pikalt sel aastal. Täiesti kindlasti oli õisi palju rohkem kui ühelgi eelmisel aastal. Tundub, et neile soe sobib. Ja päikese vastu ei paista neil ka midagi olevat. Mulle ka sobis soe, kuum ei olnud kordagi ja päike oli ka väga tore :-).

Heleni aed asub siin.

Tagasi üles