Keskkonnaministeerium: keskkonnatasude kasv ei mõjuta eriti tee-ehituse hinda

Kruusakoormad Ülemiste liiklussõlme ehitusel. Keskkonna- ja majandusministeerium vaidlevad, kas keskkonnatasude tõus mõjutab tee-ehituse hinda või mitte. Foto: Peeter Langovits

Keskkonnatasude kasv keskmiselt neli protsenti aastas mõjutab kogu tee-ehituse maksumust alla ühe protsendi aastas, teatas keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus vastuseks majandusministeeriumi korraldatud uuringule, mis väitis tasude kasvul olevat suur mõju tee-ehitusele ja -hooldele.

Ado Lõhmuse kommentaar:

Uue perioodi keskkonnatasude ettevalmistamisel on ministeerium lähtunud muu hulgas põhimõttest tagada taastumatule loodusvarale, nagu liiv ja kruus seda on, õiglane hind. Keskkonnaministeeriumi soov on panna tasud paika kümneks aastaks ja tagada sellisel moel võimalikult pikaajaline stabiilne keskkond. Hinna senisele tasemele jätmine tähendaks seda, et meie maavarad muutuvad ajas odavamaks.

Edaspidi ei ole ettevõtetel võimalik aastaid tasuta enda käsutuses hoida taastumatut maavara. Ehitusmaavarade liiva ja kruusa puhul on praegu peamine probleem see, et 30 protsenti karjääridest on sellised, mis on avatud, kuid kus viimase viie aasta jooksul ei ole toimunud mingit tegevust. Miks on see probleem? Sellepärast, et kui karjäärides ei kaevandata, lükkub edasi ka karjääride korrastamine.

Teiseks on see loomulikult probleem kohalikele elanikele, sest kaevandamine tekitab tolmu, müra ja vibratsiooni. Kolmandaks ei saa ka teised maavarast huvitatud ettevõtted selles piirkonnas maavarasid kaevandada, sest lähtuvalt varustuskindluse loogikast ei tohi ühes piirkonnas avada uusi karjääre enne kui vanad karjäärid on ammendunud. Liiva ja kruusa kaevandamisõigus on 256 loaga küll välja antud, kuid rohkem kui saja loa puhul ei toimunud 2013. aastal mingit kaevandamist.

Keskkonnaministeeriumi ettepanek maavarade ressursitasu osas on sisuliselt võrdne inflatsiooniga, keskmine tõus jääb aastas nelja protsendi juurde. Meile teadaolevalt on «Riigimaanteed teehoiukava 2014-2020» arvestatud üldist hinnataseme kasvu 2,5 protsenti aastas, milles on arvestatud ka tarbijahinnaindeksi kasvuga.

Keskkonnatasude kasv keskmiselt neli protsenti aastas mõjutab kogu tee-ehituse maksumust alla ühe protsendi aastas. Seega on  sisuliselt teehoiuks raha planeerimisel ressursitasu kasv juba hinnaindeksi kaudu arvesse võetud.

Seetõttu ei tohiks Keskkonnaministeeriumi arvates ressursitasu tõus mõjutada märkimisväärselt teehoolde mahtu. Varasematel aastatel on maavara kaevandamisõiguse tasu kasv olnud viis protsenti aastas ning tasumäärade kasvu mõju järgmistel aastatel on seega isegi väiksem.