/nginx/o/2010/06/30/395091t1h8e37.jpg)
Wall Streeti tippjuhid suunavad novembrikuiste vahevalimiste künnisel ligi 70 protsenti oma poliitilistest annetustest vabariiklastest kandidaatidele.
Wall Street toetab vabariiklasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on märkimisväärse suunamuutusega, kuna lähiajaugu jutustab finantstööstuse suurest armastusest demokraatide vastu.
Nagu selgub sõltumatu uuringufirma Center for Responsive Politics raportist, on kiire ja otsustava pöörde «mootoriks» peamiselt just Wall Streeti tipp- ja keskastme juhid, mitte ettevõtete poliitiliste toimingute eest vastutavad komiteed.
Valimiskampaania teise kvartali finantsandmetest selgub, et vabariiklastest kandidaadid on saanud endale 68 protsenti finants-, kindlustus- ja kinnisvarasektori poliitilistest annetustest.
Alles 2009. aasta märtsis panustasid Wall Streeti tegelased ja komiteed 70 protsenti demokraatidele.
«Eriti tugevalt on annetused vabariiklaste poole kaldunud väärtpaberi- ja investeerimissektoris,» seisab raportis.
Vabariikliku partei suhtes hakkas Wall Street heldemaks muutuma juba mullu detsembris, kuid tänavune juuni tõi sisse suure ja selge vahe. Nihe langes ajaliselt kokku Kapitooliumil vallandunud tuliste vaidlustega finantsteenuste reformi üle, mis juulikuus ka vastu võeti.
10st finantstööstuse esindajast 7 pooldas juuni seisuga vabariiklasi. Aasta 2009 alguses läks aga igast 10 üksikannetatate dollarist 6 demokraatidele. Ettevõtete poliitikakomiteed oma eelistusi muutnud ei ole, vaid toetavad võrdselt mõlemat parteid.
Üks demokraadist strateeg tunnistas eile, et tema partei on Wall Streetil «kõva hoobi» saanud.Seda, et just Wall Streeti reform ja üldine rahulolematus juhtivate demokraatide tegevusega annetused kokku on kuivatanud, tunnistavad isegi lojaalsed sponsorid.
Üldkokkuvõttes on demokraatidel enne valimisi raha rohkem kui vabariiklastel. Viimaste andmete kohaselt on demokraatidel kampaaniaks koos 585 miljonit dollarit, 81 miljonit sellest sularahas käepärast. Vabariiklaste kampaaniakassas on 385 miljonit, sularahas aga 62 mijonit.
Demokraadid on siiski üha rohkem mures, kuna Vabariiklik Rahvuslik Komitee, mis oma partei kandidaatide heaks raha kogub, on juba kaks kuud demokraatidest etemaid tulemusi näidanud.
Demokraadid üritavad ilustada oma pettumust nii, et kujutavad endid vaeste Ameerika perede õiguste eest võitlejatena, keda suursponsorid selle eest karistanud on.
«Sel ajal kui vabariiklased oma huvide eest võitlevad, on rahvas meile tänulik pingutuste eest majanduse parandamiseks. Me võtsime vastu tugeva Wall Streeti reformi ning asetame alati keskklassi perede huvid firmade eelistustest kõrgemale,» ütles demokraatide komitee DCCC pressiesindaja Ryan Rudominer.
Vabariiklased ütlesid aga, et nihke taga ei ole niivõrd vastuseis Wall Streeti reformile, kuivõrd vabariikliku partei majanduspoliitika laiemalt.
«Nii Wall Street kui inimene tänavalt on pettunud selles, kui hoogsalt demokraatide poliitika töökohti hävitab,» ütles vabariiklaste komitee esindajaPaul Lindsay.
Copyright The Financial Times Limited 2010.